STATISTIKAAMET ⟩ Ehitusturg ületas vaatamata hinnatõusule seni parima aasta tulemust

Eesti ehitusturg on madalseisus, kuid edasist langust ei prognoosita. Foto: Elmo Riig / Postimees Grupp

Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid ehitusettevõtted 2021. aastal Eestis ja välisriikides kokku 9 prosenti rohkem kui aasta varem. Vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 10 protsenti.

Ehitusettevõtted ehitasid kokku 3,6 miljardi euro eest, sellest hooneid 2,5 miljardi ja rajatisi 1,1 miljardi euro eest. Võrreldes 2020. aastaga ehitati hooneid 12 protsenti ja rajatisi (teid, sildasid, sadamaid, magistraaltorustikke, side- ja elektriliine, spordiväljakuid jms) 4 protsenti rohkem.

Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaare sõnul mõjutas 2021. aasta ehitusturgu nii eelnenud aasta madal võrdlusbaas kui ka viimaste aastate suurem materjalide hinnatõus. «Vaatamata hinnatõusule suudeti ületada ka seni parima ehk 2019. aasta tulemust,» lausus Sinisaar.

Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude suurenemine. Rohkem ehitati nii uusi hooneid kui tehti hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Rajatiste mahtude kasv oli eelkõige seotud remondi- ja rekonstrueerimistöödega.

Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete mahud vähenesid eelmise aastaga võrreldes 5 protsenti. Vähem tehti nii hoonete kui ka rajatiste ehitustöid. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli 5 protsenti, aasta varem oli see 6 protsenti.

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 6735 uut eluruumi ehk 11 protsenti vähem kui aasta varem. Suurem osa (62 protsenti) uutest eluruumidest asub korterelamutes.

Uued ajad, uued majad

Populaarseim elamutüüp oli 3–5-korruseline korterelamu, see on ka ainuke elamutüüp, mille osakaal on viimastel aastatel uute elamute hulgas suurenenud. Enim valmis kahe- ja neljatoalisi eluruume. Kui neljatoalised eluruumid on olnud ülekaalus aastaid, siis mullu suurenes ühe- ja kahetoaliste eluruumide osa ja vähenes kolmetoaliste eluruumide osa. Uute eluruumide pind oli keskmiselt 91 ruutmeetrit. Suurem osa valminud eluruumidest asuvad Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.

Ehitusluba väljastati 8773 eluruumi ehitamiseks, mida on 0,7 protsenti vähem kui aasta varem. Endiselt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.

Kasutusse lubati 1136 mitteelamut kasuliku pinnaga 638 300 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao,- tööstus- ja transpordihoonete pinda. Võrreldes aasta varasemaga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Ehitusettevõtted ehitasid 2021. aasta neljandas kvartalis 1,0 miljardi euro eest, mida oli 2020. aasta neljanda kvartaliga võrreldes ligi kümnendiku võrra rohkem. Hooneid ehitati 12 protsenti ja rajatisi 3 protsenti rohkem.