E, 28.11.2022

STATISTIKA ⟩ Vaata, millise Tallinna linnajao kinnisvara kõige suurema hüppe tegi

Kodu.postimees.ee
Vaata, millise Tallinna linnajao kinnisvara kõige suurema hüppe tegi
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Tallinna panoraam. Pilt on illustreeriv.
Tallinna panoraam. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eelmisel aastal tõusis Põhja-Tallinnas korteri ruutmeetri mediaanhind 14 protsenti 2470 euroni ning tehingute arv kasvas lausa 50 protsenti, analüüsib Eesti suurim kinnisvarabüroo Uus Maa.

Uus Maa analüütiku Igor Habali sõnul jätkub Põhja-Tallinnas kasv ka tänavu. «Põhja-Tallinnas pole 15 aastat nii aktiivset turgu olnud kui mullu. Kõige potentsiaalikam piirkond on praegu Paljassaare poolne Põhja-Tallinna ots. Trendikas Kalamaja liigub tänav-haaval Kopli tipu poole,» ütles Habal.

«Tallinnas polegi enam kante, kus oleks midagi odavalt saada. Siiski on kehvemas korras korterid Põhja-Tallinnas Karjamaa ja Sitsi kandis veel võrdlemisi soodsad. Kui kõrval valmivad ja renoveeritakse uued majad, siis tõuseb nõudlus ka seal,» lisas Habal.

Inimesed vaatavad praegu kodu otsides kõigepealt uusarendusi ja siis järelturgu. Kuna tänavu uute korterite arv võrreldes mullusega kasvab, siis leevendab see veidi nõudlust.

«Kui mullu lisandus Tallinnasse ligi 2500 uut korterit siis sel aastal peaks see 3000 ehk 2018.-2019. aasta tasemele jõudma,» rääkis Habal.

«Peale Põhja-Tallinna oli väga aktiivne kinnisvaramüük ka Kristiines, kus tehingute arv kasvas aastaga 57 protsenti ning keskmine ruutmeetri hind pea 10 protsenti. Haaberstis kasvas tehingute arv 43 protsenti ning mediaanhind 13 protsenti,» lisas Habal.

Kõige kõrgem keskmine ruutmeetri hind (2918 eurot) oli mullu Kesklinna linnaosas. «Kui vaadata mis hinnaga praegu Kesklinnas kortereid broneeritakse ning uusarenduste maht jälle kasvab, siis tõuseb tänavu linnaosa mediaanhind tõenäoliselt 3100-3200 euroni ruutmeetri kohta,» kommenteeris Habal.

Kõige vähem muutusid mahud Mustamäel, kus tehingute arv kasvas aastaga 8,8 protsenti ning mediaanhind 3,4 protsenti. Peamine põhjus on Habali sõnul uusarenduste vähesus. 

Märksõnad
Tagasi üles