BOTAANIKAAED VASTAB ⟩ 10 kõige sagedasemat küsimust orhideede kasvatamise kohta

Mõni orhidee õitseb pikalt ja peaaegu pidevalt, teised üks kord aastas või veelgi harvemini. Foto: Pexels / CC0 Licence

Tallinna Botaanikaaed kutsus eelmise aasta kevadel pandeemia tõttu ära jäänud orhideenäituse aegu inimesi üles saatma küsimusi orhideede kasvatamise kohta botaanikaaia Facebooki ja Instagrami. Toome allpool välja kümme sagedasemat küsimust, millele vastavad Tallinna botaanikaaia spetsialistid. Sel aastal esitleb botaanikaaed imelisi orhideesid 4. – 13. märtsini. Orhideenäituse vältel saab orhideede kasvatamisega seotud küsimusi edastada meili teel aadressile [e-mail]. Kirjadele vastavad Tallinna botaanikaaia aednikud ja vanemaednikud.

1. Kuidas on orhideed Eestisse jõudnud? Meie omad on küll tagasihoidlikud, aga nad erinevad ikka niivõrd teistest lilledest siin. Kas nad on tõepoolest siin arenenud või lihtsalt oma levikuala laiendanud?

Käpalised ehk orhideelised on üks suuremaid õistaimede sugukondi maailmas, kuhu kuulub umbes 22 500 liiki. Enamik liike kasvab troopikamaades, Euroopas kasvab üle 100 liigi. Eestist on kasvanud 37 liiki, kuid ühte neist pole leitud juba viimased 100 aastat. Kuni Maarjamaal on elanud inimesed, on siin kasvanud ka orhideed. Nõudlikkus kasvukeskkonna suhtes, aeglane paljunemine ja kaunidus on peamised põhjused, miks paljud meie orhideed on sattunud väljasuremisohtu. Kõik meie orhideed on looduskaitse all.

Orhideedel on väga keeruline oma levikuala laiendada. Kuigi tolmpeened seemned võivad tuulega kanduda sadade kilomeetrite kaugusele, vajavad nad elu alustamiseks sobivat kasvukohta ja neile kindlat sümbiontseene liiki. Kui uues kohas elab ka putukaliik, kes on võimeline just seda orhideeliiki tolmeldama, alles siis on orhideel lootust saada uues kodus edukaks. Orhideede õied ongi sellepärast nii erilised, et iga liik võrgutab kindlat tolmeldajat, putukatest lindudeni.

2. Kui sageli tuleks orhideesid ümberistutada nt suuremasse potti? Kuidas «ergutada» orhideesid õitsema?

Orhideesid ei pea igal aastal ümberistutama. See töö tuleks ette võtta siis, kui kas:

• substraat on kõdunenud (pudiks muutunud)
• taim ei mahu enam potti ära
• taim on kiratsema jäänud.

Kõige sobivam aeg istutamiseks on kevad või äärmisel juhul suvi. Enamasti ei ole vaja võtta suuremat potti , vaid taim mahub sama suurde potti. Kui orhidee on kasvanud väga jõudsalt, siis istutatakse natuke suuremasse potti. Kui orhideega on midagi juhtunud ja elus juuri on vähe alles jäänud, istutatakse väiksemasse potti.

Orhideede õitsemiseks on vaja:

• piisavalt valgust, kuid mitte eredat päikest
• sobivat temperatuuri, st kuukingadel ja teistel troopilistel orhideedel 18⁰-22⁰, tsümbiidiumidel ja teistel jahedalembestel 14⁰-18⁰
• võimalusel on öine temperatuur 3⁰-5⁰madalam
• orhidee ei tohiks olla liiga suures potis
• orhideele sobiv väetamine märtsist oktoobrini
• võimaldada puhkeperiood neile orhideedele, kes seda vajavad

3. Mis oleks kuukinga jaoks ideaalne õhuniiskus kodus? Ja kas piisab pritsimisest, et nad õnnelikud oleksid? Või vaja pidevalt õhuniiskust hoida?

Kuuking, kes on kõige levinum toaorhidee, ei ole õhuniiskuse suhtes väga nõudlik. Ideaalne oleks 50-70-protsendiline õhuniiskus, kuid ta saab hakkama ka kuivema õhuga ruumis. Piserdamine toasooja veega hommikupoolikul teeb kindlasti teie taime õnnelikumaks. Piserdada ei tohiks, kui päike peale paistab, kui on jahe ega õhtul.

4. Kui mitu korda üks orhidee õitseb? Millist värvi on kõige elujõulisemad?

Sellele on väga raske vastata. Mõni orhidee õitseb pikalt ja peaaegu pidevalt (näiteks kuukingad), teised üks kord aastas (tsümbiidiumid) või veelgi harvemini. Orhideede elujõulisus ei sõltu õite värvist, vaid aretatud sortide esivanematest ja sageli konkreetsest taimest.

5. Mis peaks tegema, kui orhideed peale ümberistutamist enam ei õitse? Ümberistutamisest paar aastat kindlasti möödas.

Mõnikord võtabki orhideedel istutamisestressist toibumine aega.

Orhideede õitsemiseks on vaja:

• piisavalt valgust, kuid mitte eredat päikest

• sobivat temperatuuri, st kuukingadel ja teistel troopilistel orhideedel 18⁰-22⁰, tsümbiidiumidel ja teistel jahedalembestel 14⁰-18⁰

• võimalusel on öine temperatuur 3⁰-5⁰madalam

• orhidee ei tohiks olla liiga suures potis

• orhideele sobiv väetamine märtsist oktoobrini

• võimaldada puhkeperiood neile orhideedele, kes seda vajavad

6. Kas orhideelisi võib häirida kasvukoht nö keset tuba, kus mitmelt poolt neist pidevalt mööda kõnnitakse? Miskipärast ei taha kahjuks meil ükski orhideeline pikemat aega püsima jääda. Kui oluline on neile õige õhuniiskus ja temperatuur aastaringselt? Millised need oleksid? Kui ruttu peaks poest ostetud taime peale õitsemist ümber istutama?

Orhideesid ei häiri niivõrd nendest möödakõndime, kui see, et arvatavasti on neil keset tuba hämar. Orhideedele sobivaim asupaik oleks ida või lääne suunas aknalaud. Kuukingadele sobib tuba, kus endalgi on mõnus olla (temperatuur 18⁰-22⁰), aga kindlasti on vaja valgust. Õhuniiskuse suhtes ei ole nad pirtsakad. Poest ostetud taime ei pea pärast õitsemist kohe ümberistutama. Alles siis, kui taimepotis substraat on muutunud pudiks või taim ei mahu enam potti ära, võiks mõelda kevad-suvisele ümberistutamisele.

7. Mul lähevad kõik orhideed kodus hallitama ja surevad. Milles asi võiks olla?

Taimede suremise põhjuseks võib olla liigniiskus (ülekastmine), jahe tuba, vähene valgus, seisev õhk.

8. Milliseid liike või hübriide soovitaksite, kui keskkonnaks on aastaringi läbivalt 25 soojakraadi, saab võimaldada väga eredat ja sooja kasvukohta ning talvel on muidugi suhteline õhuniiskus väga madal (30 protsendi juures). Kas on mingeid liike/hübriide, kellele meeldiks väga päikseline asukoht ja suvel tõenäoliselt kuni 35 soojakraadi? Kas Cattleyadele selline keskkond meeldiks?

Need tingimused on isegi Cattleyale ekstreemsed, sellistes tingimustes keegi pikalt vastu ei pea.

9. Kuidas saada tsümbiidium õitsema? Orhidee on mul olnud juba paar aastat, kuid uuesti õitsenud enam ei ole. Kas madalamate temperatuuride pakkumine suvel on väga oluline?

Tsümbiidiumide õitsemisele on väga oluline öiste ja päevaste temperatuuride vahe, aga ka õige väetamine ja palju valgust.

10. Kui uued kasvud on väga krussis lehtedega, kas see tähendab, et seda kastetakse liiga harva või et õhuniiskus on taimele liiga madal?

Sellist asja juhtub, kui taim on vahepeal kuivaks jäänud (üle- või alakastmine) või on mõni kahjur kallal käinud.