EKSPERT ⟩ Sõjategevus võib tuua arenguid, mille võimalikku mõju Eesti kinnisvaraturule on hetkel võimatu prognoosida

Kuigi keskmine hind tõusis, siis veebruaris toimus tehinguid vähem kui aasta tagasi. Foto: Shutterstock

Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind tõusis veebruaris jaanuariga võrreldes ligi 5 protsenti 2660 euroni, kuid seoses Ukrainas lahvatanud sõjaga on 1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri hinnangul hinnatõusu jätkumine järgnevatel kuudel pigem küsitav.

«Detsember oli kinnisvaraturul väga kuum ja seega pole ime, et jaanuaris nägime ajutist rahunemist. Värske veebruarikuu statistika aga kinnitab meie varasemaid prognoose, et kinnisvaraturu aktiivsus oleks sel aastal vähenenud ka ilma sõjata,» kommenteeris Vahter, kuid lisas, et võrreldes eelmise aasta veebruari keskmise ruutmeetri hinnaga saame rääkida tänavu peaaegu viiendiku suurusest tõusust.

Kuigi keskmine hind tõusis, siis veebruaris toimus tehinguid vähem kui aasta tagasi. «Tehingute vähenemise ainukene mõeldav põhjus on see, et müügis pole piisavalt objekte,» kommenteeris Vahter ja lisas, et veebruaris müüdi Tallinnas 711 korterit ehk sama palju kui jaanuaris. Aastases võrdluses oli veebruaris tehinguaktiivsus ligi 10 protsenti madalam.

Kalleim Tallinna korter müüdi veebruaris 835 000 euroga ning odavaim 5 243 euroga.

Kui võtta korteritele lisaks ka kõik ülejäänud kinnisvaraobjektid, siis tehti veebruaris kokku 928 ostu-müügitehingut, mis jääb jaanuari samale näitajale 41 võrra alla. Kinnisvaratehingute kogumaht oli veebruaris 137 miljonit eurot, mis on umbes 1 protsendi võrra väiksem number kui jaanuaris. 2021. aasta veebruariga võrreldes oli tehingute kogumaht ligikaudu 17 protsendi võrra väiksem.

Veebruaris vahetas Tallinnas omanikku 24 hoonestatud elamumaa kinnistut, jaanuaris müüdi 19 sellist objekti. Elamumaa krunte müüdi veebruaris 3, täpselt sama palju müüdi neid ka jaanuaris.

«Nõudlus on jätkuvalt väga suur. Paraku ei jõua pakkumine sellele järele ja seetõttu koos sõjast tuleva määramatusega tehinguaktiivsus aeglustub, kuid hindade languseks põhjust ei teki,» kommenteeris Martin Vahter. Lähiajal tuleb tema sõnul igal juhul Ukrainas toimuvat hoolega jälgida, kuna sealne sõjategevus võib tuua arenguid, mille võimalikku mõju Eesti kinnisvaraturule on hetkel võimatu prognoosida.

Koroonakriisiga kaasnes samuti šokk ja tehingute arv kukkus Vahteri sõnul 50 protsenti, kuid poole aastaga läks hirm üle. 2020. aasta sügisel olid kinnisvaraturul juba tavapärased numbrid. «Uskumatuna mõjuvad sündmused lihtsalt toovad sageli kaasa sellised tagajärjed,» tõi Vahter näite eelmise suure kriisi algusest.