Kodutehnika edasimüüja: brändi tuntus ei otsusta selle kauba edu turul

Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels / CC0 Licence

Kaasaegne tarbija on avatud uutele brändidele, näitab köögi- ja kodutehnika maaletootjate praktika. Kaasaegne tarbija ei pelga proovida väiksemaid ja veel tundmatuid alternatiive sellistele kodutehnika hiiglastele.

Kahekümne erineva Euroopa turu kogemusega kodutehnika toodete edasimüüja Nettrade’i tegevjuhi Valentin Zaitsevi sõnul on eurooplased üldiselt uutele kaubamärkidele avatud. Tarbija uudishimu uute brändide vastu teeb ettevõtte juhi sõnul turule seal veel tundmatu kaubamärgiga sisenemise lihtsaks. «Brändi tuntus ei otsusta tingimata selle kauba edu turul. Uute toodete puhul loeb ennekõike e-poe teeninduse tase ning kauba hinna ja kvaliteedi suhe. Veelgi parem, kvaliteet peab ületama maksumuse,» rääkis Zaitsev.

Tõsi, Zaitsevi sõnul püsib uute ja tundmatute brändide puhul tarbijal vähene ettevaatlikus, ent ostukõver tõuseb kohe, kui kaubamärgile ilmuvad esimesed arvustused. E-kaubanduskontserni PHH Group´i Marketplace'i Kaup24 juht Raimondas Žilenas kommenteeris ettevõtte viimase aasta statistika najalt, et Marketplace’ga liitumise järel saab kaupleja keskmiselt oma esimese ostu kolme kuu pärast.

«Positiivsel tagasisidel on vääramatu jõud. Inimene usaldab teist. Sõna mõne uue ja põneva brändi kohta liigub sageli ka sõbralt-sõbrale või pereliikmelt-pereliikmele,» kirjeldas Zaitsev, mismoodi vähem tuntud nimega kaubamärk saab samm-sammult tuntumaks ja leiab tarbijate seas niši.

Eestlane mõõdab üheksa korda, siis lõikab

Eestlasi, lätlasi ja leedukaid iseloomustab Zaitsevi sõnul skandinaavlastele sarnane kaalukus ja läbimõeldud ostukultuur. «Eestlane teeb enne ostu taustatööd, mistõttu teab ta paremini, mida ta täpsemalt tahab ja otsib, ega tee seetõttu kuigi palju tormakaid oste,» ütles edasimüüja. Tema sõnutsi pole eestlane seepärast ka suur ostude tagastaja. Vastupidiselt Skandinaavia ja Balti tarbijale on sakslased e-keskkonnas tormakad ja tellivad tooteid sageli vaid proovimiseks.

Kaupade tagasisaatmise madalaimat osakaalu kinnitab ka PHH Group’i juht. «Kui Lätis ja Leedus on tellitud kaupade tagastamise protsent keskmiselt kaheksa, siis Eestis on see ainult kuus protsenti,» kinnitas Žilenas. Peamiste kaupade tagastamise põhjustena toovad eestlased kas vale suuruse või «muu», seda täpsustamata jättes. Viimase aasta jooksul on toodetest enam tagasi saadetud naiste jopesid ning naiste ja meeste spordijalanõusid.

Müügiedu valem on kvaliteet

Olenevalt tootest, olgu selle bränd juba turul kanda kinnitanud suurtegija või veel seni tundmatu ettevõte, tuleb Zaitsevi sõnul müüa vaid selliseid tooteid, mille üle ollakse müüjana uhke ja mida tarbijana ka ise kasutatakse. «Kõige suurem väljakutse on leida kvaliteetseid kaupu, millel on madalad hulgihinnad. Võtmetähtis on siin hea suhtlemisoskus ja kontaktide rohkus,» rääkis edasimüüja.

Ta jätkas, et müüa peab küsima ja kuulda võtma kliendi tagasisidet ning loobuma järk-järgult toodetest, mida edu ei saada. «Oluline on mõista, milliseid kaubakategooriaid siin-seal nõutakse. Analüüsida tuleb turgu ja trende kogu maailmas – võidavad need, kes oskavad ennustada uute toodete edu konkreetsel ajahetkel teatud riigis ja tarbijate grupis,» rääkis brändi ja tooteedust Zaitsev.