PEIDUS PÄRAND ⟩ Kreenholmi tööliskasarmute mosaiikpannoo abstraktsel taiesel hakkavad silma kangaste vahel askeldavad ketrustöölised

Jevgeni Olenin ja Eduard Pašover, mosaiikpannoo Joala 10/12 vaheseinal, 1982. Foto: Martin Siplane, 2021

XX sajandi jooksul etapiti suurt tähelepanu pälvinud monumentaal-dekoratiivkunst on riigikordade vahetudes olnud tunnistajaks laialdasele unustusele ja hävingule. Sageli vaadeldakse selliseid taieseid kui midagi «nõukaaegset» ja ideoloogilist. Tegelikult on enamik neist omaaegsete kutseliste- ja tippkunstnike looming, milles esineb harva otseseid seoseid nõukogude võimuga.

19. sajandil alguse saanud Kreenholmi tekstiilivabrikust kujunes kiiresti üks suuremaid selle ala ettevõtteid Läänemere piirkonnas. Kuna esialgu ei olnud lähiregioonist spetsialiste võtta, palgati 300 oskustöölist Saksa- ja Inglismaalt. Nende majutamiseks ehitati uhked elamud, mille historitsistlik stiil oli inspireeritud Suurbritannia tööstuslinnade tellisarhitektuurist. Elumajad rajati ka lihttöölistele ning lisaks ehitati kool, saun, kauplused, luteri ja vene õigeusu kirikud, turuhoone, tuletõrjejaam, haiglakompleks ja klubihoone. Õnnekombel elasid paljud nendest hoonetest üle Teise maailmasõja aegse pommitamise, mis sai saatuslikuks ülejäänud linnale.

Nõukogude ajal arenes siinne tekstiilitööstus veel võimsamaks ning seetõttu tihendati ajaloolist linnakut paljude ehitistega. Nii võeti eluruumidena kasutusele Joala 10 ja 12 neljanda korruse kõrge pööning ning 1970. aastatel ühendati kaks maja omavahel vaheplokiga. Vaheehitis kaeti geomeetrilise mosaiikpannooga. Ehkki tegemist on üldjoontes abstraktse taiesega, võib sellelt ära tunda kangaste vahel askeldavad ketrustöölised. Pannoo autoriteks olid ilmselt Odessast pärit kunstnikud Jevgeni Olenin ja Eduard Pašover. Ukrainas oli mosaiikpannoode tegemine heal järjel, seda toetasid tugev õppetöö ning klaasi- ja keraamikatehaste mitmekülgne toodang.

Jevgeni Olenin ja Eduard Pašover, mosaiikpannoo Joala 10/12 vaheseinal, 1982. Foto: Martin Siplane, 2021

Pannoo on ühtlasi taustaks revolutsionäär Amalia-Elisabet Kreisbergi mälestusmärgile. Tööliste õiguste eest märtrisurma läinud kohalik tüdruk seisab justkui sümboolselt oma seltsimeeste ees. 1904. aastal valiti 25-aastane Kreisberg Kreenholmi töölisvanemaks. Tema kohustuseks oli vabriku töötajate huvide esindamine läbirääkimistel administratsiooniga. Kartmatu preili oli kolleegide seas populaarne ning juhtis südilt 1905. aasta streiki, kuni ta arreteeriti. Ta suri vanglas 29. aprillil 1906. aastal.

Olenin ja Pašover tegid mosaiikpannoo ka ühe 1970. aastatel valminud haldushoone fassaadile, mis asus Joala vabriku kõrval. Töö kujutas lõngade vahel askeldavaid töölisi. Et mõni aasta tagasi otsustati kahe ajaloolise vabrikuhoone ümbrusest eemaldada nõukogudeaegsed vähem väärtuslikud lisandused, siis kadus ajaloo hõlma ka lennukaid Kreenholmi «moirasid» kujutanud pannoo. Joala 10/12 vaheehitisel asuv töö on rahuldavas seisukorras ning peaaegu viiendiku osas hävinud, kuid võrdlemisi lihtsasti restaureeritav. Joala 10 ja 12 hooned on mälestistena kaitse all. Kas nende vahel võõrkehana mõjuv vaheehitis koos pannooga vastu peab, näitab tulevik.

Valmimisaasta: 1982

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva, Joala 10/12

Autorid: Jevgeni Olenin ja Eduard Pašover

Keraamika

Elamud Joala 10 (nr 14 013) ja Joala 12 (nr 14 014) on ehitismälestised

Tekstid ja fotod pärinevad Muinsuskaitsepäevade jaoks koostatud näituselt «Monumentaal-dekoratiivkunst Nõukogude Eestis».