E, 27.03.2023

Eestlased on rõduusku: mida teha, et paarilt ruutmeetrilt maksimum välja pigistada

Kodu.postimees.ee
Eestlased on rõduusku: mida teha, et paarilt ruutmeetrilt maksimum välja pigistada
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Esimeste kevadilmade saabumine paneb Eesti inimesel silma särama ja otsitakse võimalusi iga päikesekiir kinni püüda. Linnas on kõige lihtsamaks võimaluseks kevadest rõõmu tunda rõdu haljastamisega, seda muidugi siis, kui rõdu on.

Eesti inimesed on rõduusku. Erinevad uuringud näitavad, et üle 75 protsendi uue kodu ostjatest peab just rõdu olemasolu väga tähtsaks. Uuringud näitavad selgelt ka seda, et ruum, mis jääb väljapoole tube, mängib olulist rolli õnnelik olemises.

Bonava viis oma turgudel läbi uuringu, millest joonistus selgelt välja Eesti inimeste armastus õueala vastu. Valmidus naabritega ühist õueala omada on eestlastel oluliselt kõrgem (37 protsenti) kui naaberriikides (keskmiselt 20 protsenti). Seetõttu pole ka ime, et rõdud on teinud läbi uuestisünni.

Aastakümneid tagasi oli rõdu asjade ladustamiseks, paljud ehitasid oma rõdu üldse kinni, mis enamasti lõppes sellega, et saadi jahe lisanurk korterisse. Kuid ajad on muutunud ja rõdu on tõusnud taas au sisse ning muutunud kohaks, kus saab puhata, külalisi võõrustada ja katsetada taimekasvatust.

Bonava sisearhitekt Grete Laan kinnitab, et ka pisike rõdu annab korterile palju juurde, kui see on hubaselt sisustatud. Isegi kui sinu käsutuses on vaid 2-3 ruutmeetrit rõdupinda, tasub selle sisustamisele eraldi tähelepanu pöörata.

Alustada tuleks tema sõnul põrandast. Betoonpõrand tuleks katta laudise või terrassiplaatidega. Puit ja selle imitatsioon on jala all mõnus ning muudab õues asuva pinna justkui toa laienduseks. Materjali valimisel tasub meeles pidada, et tavaline immutatud laudis vajab pea iga suvi õlitamist, et põrand ilmastikule vastu peaks ja hea välja näeks. Komposiidiga seda muret pole. Grete Laan soovitab kasutada rõdudel laudise peal ka vaipa, mis lisab hubasust ja mugavust. Kindlasti tuleks kasutada spetsiaalselt välitingimustesse mõeldud vaipu. Need saab kergesti puhtaks raputada ja võib nii vihma kui ka päikesega välja jätta.

Enne kui rõdul istutamiseks läheb, tuleks kindlasti tähele panna, millisesse ilmakaarde rõdu avaneb. Läänepoolne rõdu on peamiselt poolvarjuline. Kõige rohkem on seal valgust õhtusel ajal. Selline rõdu sobib suuremale osale taimedest. Vaid väga palavat kliimat armastavad taimed ei tunne end läänepoolsel rõdul hästi.

Ka idapoolne rõdu on tingimustelt poolvarjuline. Kõige rohkem on seal valgust hommikupoolikul. Temperatuurilt võib see läänepoolsest rõdust pisut jahedam olla. Idapoolsel rõdul tunnevad end kõige paremini poolvarju armastavad taimed.

Lõunapoolne rõdu on kõige soojem ja päikesepaistelisem. Siin tunnevad end hästi kuiva ja kuuma kliima taimed, kuid siia võib istutada ka poolvarju armastavaid taimi. Keskpäevases kuumuses tuleks taimi otsese päikese eest varjata, sest lõõskav päike võib liiga teha ka kõige vastupidavamatele taimedele.

Põhjapoolsele rõdule paistab päike hommikul ja õhtul vaid väga lühikest aega. Seega tunnevad seal end kõige paremini varjulist kasvukohta ja osaliselt ka poolvarju armastavad taimed.

Väike spikker taimede istutamiseks on selline – päikest armastavad murulauk, sidrunmeliss, rosmariin, basiilikud, tomat ja sidrunhein. Poolvarjulises kohas tunnevad end hästi näiteks erinevad salatid, till, koriander ja spinat.

Bonava sisearhitekt Grete Laan lisab, et kui kardad mesilasi ja herilasi, vali õiesülemite asemel ürdid või lihtsalt rohelised õiteta taimed. Selleks, et lilled põrandapinda ei võtaks, on kõige mõistlikum need paigutada rõdu äärele või piirde külge. Maitsetaimepotid võib kinnitada ka dekoratiivselt seinale.

Istutamiseks kasuta mulda, mis on mõeldud spetsiaalselt rõdutaimedele, sest hoiab endas paremini vett ja sisaldab vajalikke toitaineid. Pisikesele pinnale aia rajamisel tuleks iga sentimeetrit hästi planeerida, kuid mitte liialt tihedalt istutada, sest ka kõige vastupidavamad taimed, ürdid ja lilled vajavad tugevaks kasvamisel ruumi. Kindlasti peaks kogu kastmissüsteemi hoolikalt läbi mõtlema, et kastmisvesi ei tilguks põrandale ja sealt alumiste naabrite rõdule.

Mööblit valimisel soovitab sisearhitekt eelistada pigem metallist ja õhulist laua ning toolide komplekti. Pehmenduseks saab kasutada erinevaid tekstiile ja patju. Puitmööbel ei kipu meie kliimas vastu pidama, lisaks on üsna tülikas seda sageli lahti ja kokku lapata. Kui rõdule vähegi mahub, võid selle ühte otsa planeerida panipaigaga istumispingi. Sinna saab mugavalt kõik tekstiilid vihma eest peitu panna. Pisikese rõdu puhul võid laua kinnitada piirde külge või seinale.

Äärmiselt oluline on aga hubane valgustus. Viimastel aastatel on valguskettide, laternate ja lampide valik muutunud väga heaks ja kindlasti leiab igaüks endale sobiva. Spetsialist soovitab kasutada pigem sooja, nn kollast valgust.

Õigesti sisustatud rõdu tõstab tunduvalt ka korteri väärtust – ennekõike muidugi seepärast, et pakub pereliikmetele paremat elukvaliteeti. Küll aga tuleb selle omamine kasuks ka hilisema korteri müügisoovi korral, sest rõduga korterid on koduostjate seas väga nõutud.

Märksõnad
Tagasi üles