SPIKKER ROHENÄPPUDELE ⟩ Millised aiatööd võiks juba varakevadel ära teha

Puude ja põõsaste lõikamisel ei tohi nürisid tööriistu kasutada. Foto: Shutterstock

Esimeste kevadiste aiatööde aeg on juba käes. Eksperdid jagavad nippe ja nõuandeid, mida tuleks esimesena ära teha, et aed uueks hooajaks ette valmistada.

Juhani Puukooli aiandusekspert Eneli Käger soovitab esimesena üle vaadata tööriistad: nii rehad, labidad, kõplad, käärid, kui ka aiakäru, veendumaks, et olulised tööriistad oleks kevade jaoks olemas. «Vast nüüd on õige aeg korraks käima lükata muruniiduk, et kevad ei saabuks ootamatult,» soovitas Käder. Ta lisas, et mõningate tööriistade, nagu näiteks saagide ja kääride puhul, on oluline nii teravus kui ka puhtus, mistõttu tuleks enne hooaja algust tööriistad üle vaadata ning need vajadusel puhastada ja teritada.

Kaup24 aiakaupade kategooriajuhi Kristjan Kulli sõnul tasub kevade alguses mõelda ka aiatehnika vajadusele: «Olenevalt aia suurusest tasub varakult mõtlema ja planeerima hakata, mida algaval hooajal tarvis on.» Ta tõi ka välja, et esimeste tegevuste hulgas võiks üle vaadata seemnete varud, vanad seemned välja sorteerida ja minema visata ning vajadusel uued hankida, et sobiva ilma saabudes need mulda panna.

Muru

Käger soovitab esimese asjana jää ja lumekuhilad muru pinnalt lõhkuda, et muru ja taimed saaksid hingata. Riisuda võiks alles siis, kui muru on hakanud kasvama ning muru väetamise võiks ette võtta pärast riisumist. «Kui murus on liigselt sammalt, võiks enne samblatõrjet mõelda, mis on sambla tekke põhjus: tihti on selleks vari, kuivus või liigniiskus, toitainete puudus või mulla pealmise kihi happeliseks muutumine,» lisas Käger. Aiandusekspert rääkis, et sambla vastu võitlemiseks kasutatakse kas aialupja või spetsiaalseid väetiseid, mis sisaldavad rauda.

Kristjan Kulli sõnul tuleb olenevalt ilmast ja lume sulamise kiirusest kevadel ka muru ära õhutada, kuid selleks võiks õues olla vähemalt 10 kraadi sooja. Ta nentis, et kinni tallatud ja õhutamata murupinnast ei pääse toitained juurteni ning õhutamine on vajalik ka selleks, et sambla juurdekasvu vähendada.

Kasvuhoone

Esimese asjana tuleb kasvuhoonest välja viia eelmise aasta taimejäänused ja sidumisnöörid. «Lupja kasvuhoone puitkonstruktsioonid ja valatud vundament. Selleks sobib hästi viljapuude tüvede valgenduseks kasutatav kustutatud lubi, millele lisa juurde kas raudsulfaati (1 kg + 50-100 grammi) või vasksulfaati (1 kg + 15-20 g ehk 1 supilusikas kerge kuhjaga). Raud ja vasksulfaat lahustatakse eelnevalt väheses soojas (50-70 kraadises) vees ja segatakse lubja juurde. Kõige parem on kanda pindadele hapukoore paksust massi pintsliga,» õpetas Käger.

Järgmisena soovitab ta ettevaatlikult koorida õhukeselt (2-5 cm) pealmise mullakihi, kuhu on varisenud eelmise aasta lehti ja vilju, mis on selleks aastaks maha jätnud haigustekitajad. Saadud mulda võib kasutada muru tasandamiseks, okaspuude ja hekkide alla. «Raputa mullapinnale õhuke 1-2 mm paksune tuhakiht, purusta suuremad söetükid ja kaeva kõik segamini. Kellel tuhka võtta ei ole saab kasutada aialupja või kriiti vastavalt pakendil olevale kasutusjuhisele,» õpetas ekspert. Viimasena tuleks kasvuhoonesse tuua juurde värsket kasvusubstraati, et asendada välja viidud kasvupinnas.

Püsililled ja roosid

Püsilillede puhul soovitab Käger ära lõigata eelmise aasta varred ja puhastada mullapind varisenud lehtedest. «Kui taimed olid haigestunud jahukastesse (sarnaneb hallitusele), eemalda mõne sentimeetri ulatuses mulla pealmine kiht ja asenda see värske kasvumullaga,» selgitas Käger. Taimedele saab vastu suve anda jõudu ka kompostmullaga või väetisega.

Rooside puhul tuleb esimesena eemaldada talvekate. «Kui muldasid roosid talveks ülesse värske ja haigusvaba mullaga, on õige aeg ka see laiali tõmmata. Kui muldamist ei kasutanud, raputa rooside alla mõne sentimeetri ulatuses värsket mulda. Kui kasutasid rooside katmiseks kuuseoksi, pane need tagasi vältimaks päikesepõletust. Varjuks võid kasutada ka lehtpuude ja -põõsaste oksi – pigem on hõre liikuv vari kui üldse mitte midagi. Kasutada võib ka põõsatugedele kinnitatud võimalikult hõredat varjutuskangast,» rääkis Käger.

Puud ja põõsad

Lehtpuude ja põõsaste kõige halvemaks lõikamiseajaks peetakse aega, mis jääb pungade puhkemise ja lehtede täiskasvamise vahele. «Kõige parem on tegutseda enne pungade puhkemist, sest siis on hästi näha puude ja põõsaste võra. Nii-öelda «hiirekõrvus» pungad võivad väga kergesti lõikamisel murduda, lisaks pole siis taimedel enam aega tegeleda haavade kokku kasvatamisega ning lõikekohast on hea haigustel taime siseneda,» selgitas Käger puude ja põõsaste lõikust. Ta lisas, et suuremate haavade katmiseks võib kasutada spetsiaalseid aiavahasid, mis seisavad hästi peal ning ei kooru kergesti maha.

Kristjan Kulli sõnul on peamine viga, mida puude ja põõsaste lõikuse juures tehakse see, et kasutatakse liiga nürisid tööriistasid: «See nõuab mõttetult energiat ja töö võtab planeeritust palju kauem aega.» Selleks, et viljapuude haigused ei leviks teineteisele, soovitab ekspert esimesena lõigata noored ja terved puud ning viimasena vanemad.