Ajutise kaitse korral ei tohi üürilepingu tähtaeg ületada elamisloa tähtaega

Õppima või tööle asuv välismaalane peab taotlema elamisloa või viisa. Ilma selleta puudub seaduslik alus üürilepingu sõlmimiseks. Foto: Shutterstock

Euroopa Liidu, Šveitsi ja Euroopa Majanduspiirkonna kodanikega on üürisuhte sõlmimine lihtne: nemad võivad 90 päeva viibida riigis piiranguteta, pikemaajaliseks viibimiseks on vaja elukoht registreerida. Üürilepingu sõlmimisel kolmandate riikide kodanikega tuleb aga lisaks dokumendi kehtivusele kontrollida ka riigis viibimise aluse kehtivust. Ukraina sõjapõgenikud saavad Eestis ajutise aastaajase kaitse, mis omakorda tähendab, et üürilepingut ei saa nendega pikemaks tähtajaks sõlmida. 

LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on oluline meeles pidada, et üürilepingut ei tohi sõlmida pikemaks tähtajaks, kui on inimesel Eestis viibimise õigus. Teisisõnu, seadus paneb üürileandjale kohustuse kontrollida üürniku riigis viibimise seaduslikkust. Lisaks tuleb veenduda, et isik ei oleks sanktsioneeritute nimekirjas. See mõjutab antud hetkel eriti just Venemaa kodanikke.

Õppima või tööle asuv välismaalane peab taotlema elamisloa või viisa. Ilma selleta puudub seaduslik alus üürilepingu sõlmimiseks.