SÕNA EKSPERDIL ⟩ Hirmkõrged energiahinnad panevad inimesed päikese poole vaatama

Kas meie kliima ikka toetab päikeseenergia korjamist? Foto: Pexels / CC0 Licence

Kaamos Energy juht Mihkel Looritsa hinnangul peaksime täna, mil veel ei ole täitsa hilja, soosima taastuvenergialahenduste veelgi kiiremat kasutuselevõttu. Iseäranis suurt tähelepanu võiksime pöörata päikeseenergia potentsiaalile.

Tootmisvõimsuste ebapiisav maht nii meil kui naaberriikides on olnud teada aastaid. Meie energiajulgeolek ja -sõltuvus on tugevalt mõjutatud välisturgudest, fossiilsetest kütustest ja eriti Venemaa maagaasist. Aastaid on soositud taastuvenergiapõhistele lahendustele üleminekut, kuid alles viimastel aastatel on see saanud Eestis tõsisema hoo sisse. Miks tasub nii era- kui äriklientidel eelistada päikeseenergialahendusi eriti täna, mil energia-hinnaralli teeb alatasa uusi rekordeid?

Viimasel poolaastal kallinenud elektri börsihind ning ka fossiilsete energiakandjate hinnahüpped ja tugevnenud energiajulgeolekurisk peaksid täna, mil veel ei ole täitsa hilja, soosima taastuvenergialahenduste veelgi kiiremat kasutuselevõttu.

Mihkel Loorits. Foto: Kaamos Energy

Kuigi taastuvenergiast elektri tootmine kasvab iga aastaga, pole see kaugeltki piisav Eestis vajaminevate energiamahtude täitmiseks. Eleringi andmetel tootsid Eesti elektrijaamad taastuvatest allikatest 2021. aastal 2 578 gigavatt-tundi (kWh) elektrienergiat ehk 15,6 protsendi võrra rohkem kui varasemal aastal. Taastuvenergia toodang moodustas lõppenud aastal 40,7 protsenti Eesti elektritoodangust, mis kattis 27 protsenti kogutarbimisest. Ehkki päikeseenergia mahud kasvavad, sest möödunud aastal haaras see taastuvenergia mahust pea 12 protsenti – on päikesest elektri tootmisel veel seni piisavalt kasutamata jäetud potentsiaali.

Eesti kliima soosib päikest

Mitmetest Lääne-Euroopa riikidest eeskuju võttes võiks Eesti era- ja ärihooned saavutada positiivse energiavoo, kui arendada päikeseparke. Näiteks Saksamaa, mille aastane päikese kiirguse hulk on võrreldav Eestiga, on üks enim päikesest energiat ammutavatest riikidest. Eesti, kus päikeseparkide tasuvusele aitavad kaasa veel ka talvised olud, on päikeseenergia tootlikkus igati tasuv. Ilmateenistuse andmetel oli möödunud aastal Eestis keskmisena 1905,8 päikesepaistelist tundi, mis võimaldaks keskmise 10 kW võimsusega päikepargis toota 9500kWh mahus elektrienergiat.

Äridel on viimane aeg suunata investeeringuid teadlikult energiatõhusamatesse lahendustesse. Ettevõtetel võivad investeeringud päikeseenergiasse ära tasuda juba viie aastaga ning mõnel puhul isegi kiiremini. Kontori rendi korral peaks kaaluma tööpinna viimist mõnda energiatõhusasse, näiteks päikesepargiga ühendatud büroohoonesse.

Päikeseenergia tootmiseks ei ole ilmtingimata vaja suurt maa-ala või katusepinda. Integreeritud päikesepaneeli võib paigaldada kas või kortermaja rõdule ning säästa sellega tuleviku kommunaalmaksetelt. Ühe päikesepaneeli mooduli ruutmeetri võimsus on 180 W, mis toodab aastas sõltuvalt paigalduskohast hinnanguliselt 137 kWh.

Tänaseks on paneelide hind langenud piisavalt, et enamik tarbijaid saaksid endale seda lubada. Lisaks pakuvad rohelisele energiale suunatud laene mitmed Eestis tegutsevad pangad. Tasuvusaeg on olenevalt projektist ja energia hinnatasemest langenud tänaseks alla 10 aasta.

Milles seisneb päikeseenergia eelis?

Taastumatust energiaallikast sõltumise lühinägelikkus on vast juba koolipoisilegi selge. Mis räägib aga päikeseenergia kasuks teiste taastuvate energialiikide ees?

Erinevalt tuule- ja hüdroenergiast on päikeseenergia tootmine vaikne ega vaja suuremaid lisaseadmeid. Seetõttu on kogu süsteem kompaktne ja sobiv väikesteks mahtudeks, mis on ka üks põhjus, miks huvi päikesepaneelide vastu on üle maailma kasvanud. Päikesepaneelid ei vaja pidevat hooldust, töötavad iseseisvalt ning on loodussõbralikud. Eeliseks on seegi, et päikesepaneelid sobivad suurepäraselt elumajade ja büroohoonete elektritarbimise katmiseks. Rääkimata, et päikesepaneelid on soodsaim viis maja väärtuse tõstmiseks ja energiamärgise parandamiseks.

Jah, päikeseenergia tootmine sõltub ilmastikust ja on juhusliku loomuga. Energiakindlus igal ajal tuleneb erinevate energiaallikate integreerimisest, seda nii eramajapidamises kui ärikeskkonnas. Näiteks olukorraks, kui päikest ja tuult ei ole piisavalt, võiksid olla kogukonnad sõlmitud ühisesse võrku, et varasemalt salvestatud elektrit tarbida.

Lokaalne energiatootmine päikesevalguse-seadmetega peaks muutuma hoonete loomulikuks osaks. Taastuvenergiavõimsustesse saaks ja võiks investeerida ja sellest kasumit saada igaüks, kas ettevõtte tootmiskulude või isiklike kodukulude vähendamiseks.

Riik peaks siinpuhul kõigi ponnistusi toetama – roheenergialt tasuks muuhulgas kaotada aktsiisid ja lisatasud – soosima peaks paralleelselt uute taastuvenergia ning salvestustehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, ning toetama taastuvenergia ühistute loomist, mille omanikeks on võimalikult suur hulk inimesi ja ettevõtteid.

Läbi energiavoogude juhtimise lokaalsete tarbijate ja ka salvestuse kasutuselevõtuga suudame muuta taastuvenergia juhitavamaks, millega vähendame vajadust suurte juhitavate fossiilkütustel baseeruvat võimsuste käigushoidmisele või uute rajamisele.

Kui oleme nutikad päikese-, tuule-, hüdro-, biomassi-, vesiniku, salvestustehnoloogiate ja tarkade võrkude kasutamise kaudu, siis läbi selle tarkuse tagame nii uute taastuvenergia võimsuste kasutuselevõtuga varustuskindluse kui ka eesmärkide täitmise nii keskkonna ja kliimasoojenemise ees.

Eesmärk peaks olema roheline, kohalik ja võimalikult mitmekesistatud energiatootmisportfell.