Arendusturul on näha, et sanktsioonidest tingitud kiire sisendhindade kasv on sundinud kinnisvaraarendajad, aga ka oma maja ehitajad, aja mõneks ajaks maha võtma. Tavainimeste jaoks on muutunud julgeolekuolukord ja kahekohaliseks paisunud inflatsioon vähendanud kindlustunnet, mistõttu näeme mõneks ajaks aktiivsuse vähenemist. Üüriturul on aga liikumine olnud vastupidine – oodata on nõudluse kasvu, millel on mõne aja pärast ootus realiseeruda ka hinnakasvuks. Kokkuvõttes on vesi piisavalt segane, et kõige parem soovitus oleks ehk aeg ajutiselt maha võtta ning tugevate emotsioonide najal tehinguid mitte sõlmida.
Eesti korteriturg
Veebruaris sõlmiti Eesti korteriturul 1816 tehingut, mida oli vähem kui paarikümne võrra vähem kui jaanuaris ja ligi saja võrra vähem kui eelmise aasta samal ajal. Koos jaanuariga on aasta esimesel kahel kuul sõlmitud 1,4 protsenti tehinguid vähem kui eelmise aasta samal ajal, samas kui tehingute mediaanhind on perioodide võrdluses suurenenud ligi 20 protsenti. Veebruaris oli tehingute mediaanhind kolmandat kuud järjest üle 1800 euro ruutmeetri koha (täpsemalt 1878 €/m2), samas kui aasta tagasi oli tehingute mediaanhind 1536 eurot ruutmeetri kohta.
Suuremat tehingute arvu kasvu on esimese kahe kuu põhjal näidanud Põlvamaa (+43 protsenti) ja Jõgevamaa (+28 protsenti), samas kui rahvarohketes maakondades nagu Harjumaal, Pärnumaal ja Tartumaal on tehinguid sõlmitud vähem kui eelmise aasta samal ajal. Ainus erand on Ida-Virumaa, kus sõlmiti 6 protsenti enam tehinguid. Rahunenud pole mitte ainult korteriturg, vaid ka kinnisasjade turg. Üksikelamutega sõlmiti veebruaris 183 tehingut (mullu 228), suvilatega 44 tehingut (46) ja elamumaa kruntidega 241 tehingut (374).