PEIDUS PÄRAND ⟩ Juhan Smuuli monumendilt varastati valmimise järel pronksist kajakas ja seda mitme aasta peale koguni neljal korral
16. aprill 2022, 12:22
/nginx/o/2022/04/15/14485754t1hb480.jpg)
XX sajandi jooksul etapiti suurt tähelepanu pälvinud monumentaal-dekoratiivkunst on riigikordade vahetudes olnud tunnistajaks laialdasele unustusele ja hävingule. Sageli vaadeldakse selliseid taieseid kui midagi «nõukaaegset» ja ideoloogilist. Tegelikult on enamik neist omaaegsete kutseliste- ja tippkunstnike looming, milles esineb harva otseseid seoseid nõukogude võimuga.
Skulptor Tõnu Maarand pälvis 1982. aasta monumendivõistlusel Juhan Smuuli monumendi kavandiga esimese auhinna. Teose edasine ajalugu oli siiski vürtsitatud nukrate episoodidega. Juba varsti pärast valmimist varastati Kadrioru pargis sellelt pronksist kajakas ja seda mitme aasta peale koguni neljal korral. Lõpuks prooviti seda 1997. aastal kraanaga ära varastada, mille tagajärjel sai monument viga ja vajas põhjalikumat taastamist. Seejärel monumenti metallivaraste hirmus enam Kadrioru parki tagasi ei toodudki.
Tallinna linnavalitsus plaanis laos seisvat monumenti eksponeerida Lasnamäel J. Smuuli teel, kuid see mõte ei leidnud laia toetust. Eriti häälekalt olid selle vastu Muhu enda elanikud. Teose autori ettepanek toimetada monument Muhumaale Koguva külla, kust kirjanik ise pärit oli, jäi aga rahaliste võimaluste puudusel tegemata. Lõpuks müüs Tallinna linnavalitsus 2006. aasta 14. juunil Juhan Smuuli monumendi ühe krooni eest Muhu vallavalitsusele, kes teisaldas teose siis juba omal kulul.
Hoolimata monumendi pinnamodelleeringu päris tugevast stilisatsiooniastmest ja jõulisest faktuurist, mõjub monument anatoomiliselt korrektsena. Ühtpidi läheb laia joonega pinnatöötlus kokku Smuuli enda kirjandusliku stiili ja lõbusa elulaadiga, teisalt sobitub modelleeringu julgus 1980- ja 1990-ndate üldisesse skulptuuripilti. Rõhutatult teravad nurgad ja n-ö tuulest viidud vormi pudenemine loob liikuva ja jõulise kogemuse monumendiga kohtumisel. Sellise tuulise modelleeringuga sobib monument Koguva nõtkuvate kadakate vahele nagu valatult.
Skulptor Tõnu Maarand on varemgi näitlejaid ja kirjanikke materjalis kujutanud. Kultuuritegelaste jäädvustamises on kindlasti teatav dokumentaalne väärtus, kuid veel olulisem on sellise kujutamise olemasolu üleüldse, nii nagu on väärtuseks omakeelne teadus või teater.
Valmimisaasta: 1990/2006
Aadress: Saare maakond, Koguva küla
Skulptor Tõnu Maarand, arhitekt Rein Tomingas
Pronks, graniit
Kõrgus 3,5 meetrit, külje laius põlvest seljani 1,4 meetrit
Saare maakond, Koguva küla
Kunstimälestis nr 2241
Tekstid ja fotod pärinevad Muinsuskaitsepäevade jaoks koostatud näituselt «Monumentaal-dekoratiivkunst Nõukogude Eestis».