NÄDALA KODU ⟩ Loovusest kantud kodu

Maali Roomet-Allese ja Kaspar Allese koos tütarde (vasakut) Sinili (4), Pääsu Lii (6) ja Sädeliga (2) rõõmsas pühadeootuses. Foto: Eero Vabamägi

• Maali Roomet-Allese taimeseaded lausa ärgitavad midagi samalaadset katsetama.
• Viieliikmelise pere peaaegu iga ruumi ilmestab mõni maal või muu taies.
• Väärikas puhvetkapp on Maali perekonna pärandus ja pärit tema lapsepõlvekodust.

Enne teise tütre sündi otsustasid Maali Roomet ja tema finantsjuhist kaasa Kaspar Allese, et on vaja suurem kodu soetada. Toona elasid nad koos vanima tütre Pääsu Liiga samas tänavas Kalamajas, aga paar kvartalit ­Balti jaama poole. Noortel oli sihikul üks korter Kadriorus, aga see ikkagi ei ­vastanud nende ootustele ja siis nad asusid innukalt uurima Kalamaja uusarendusi.

«Meil ei õnnestunudki üht avarat korterit leida, aga avastasime kõrvuti kaks 60 m² elamist, millest ühe ­juurde kuulus veel 36 m² katuseterrass – ­seega oli täidetud Kaspari ­otsustuskriteerium, et ta saab rõdul grillida. Samuti ­täitusid siin meie teisedki soovid: kolm magamistuba, avar pesuruum, lisa WC ja minu kontor. Paraku oli neil korteritel nii halb planeering, et pidime kõik ümber tegema ja nuputama, kuidas ­sopiline koridor muuta funktsionaalseks ruumiks,» selgitab naine.

Koridor – kodu süda

Selleks et elutuppa ja terrassile pääseda, tuleb nüüd kulgeda läbi mõnusa nõksuga pika koridori, mida piiravad seinte konstruktsioonidesse peidetud kenad kapid, mis mahutavad vajalikke asju, rõivaid jms. Tulevane pererahvas ­mängis paberil kõik ruumi- ja mööblivariandid läbi ja siis asus Maali sisseehitatavat mööblit projekteerima, vaid köögi osas otsustas Kaspar, kuna tema teeb nende peres peamiselt süüa.

Avaras köök-elutoas on ruumi kokkamiseks ja suure söögilaua ümber istudes ka kokakunsti nautimiseks. Foto: Eero Vabamägi

«Pakkusin välja, et võiksime mööblis puitelemente kasutada. Puit on soe, ajas kestev materjal ja sobib kodusesse interjööri hästi. Kui eelmises kodus oli meil peamiselt valge ja tumehall mööbel, siis siin kombineerisime puiduga musta värvi,» kommenteerib mees.

Eestimaa loodusest inspireeritud kell on soolaleivakink. Foto: Eero Vabamägi

Kogu sisseehitatud mööblilt ilmestab naturaalse puidu tooni ja musta värvi kooskõla. Köögi tööpindki on ­tumedast presskivimassist ja tavatust kõrgem – 95 cm, sest Kaspar ja Maali on mõlemad pikka kasvu.

Sinili (esiplaanil) ja Pääsu Lii testivad disainiklassika ehk kuulsa Wishbone-toolina tuntud CH24 ja moodsa kodumaise mööbli ehk Tiiu Truusi kavandatud laua vastupidavust. Foto: Eero Vabamägi

Naise veendumusel ei pea kogu mööbel olema sisse ehitatud. Näiteks lastetubade kujundus muutub laste kasvades pidevalt ja nendesse on IKEA toodang väga kohane. «Meil on lastel IKEA voodid, aga me värvisime need ise üle. Iga tütar sai oma värvisoovi järgi ­voodi ja minu ema kudus igale lapselapsele ka voodi ette vaiba,» selgitab naine, ­kelle tekstiilidisainerist ema Elna Kaasiku loomingut ehk põrandavaipu, aknakatteid, linikuid jne leidub igas toas.

Pikka koridori on oskuslikult mahutatud seinakapid-riiulid ja kujundatud pere­fotodest pildigalerii. Foto: Eero Vabamägi

Peaaegu iga ruumi ilmestab ka mõni maal või muu taies. Näiteks koridori seinal on noore kunstniku Johanna Mudisti maal pandud tagurpidi, et teos ei innustaks peretütreid seda täiendama.

Olulised tähendusega asjad

Elutoa seinal on Maali maalitud merevaade. «See teos on 2015. aastast. Pärast seda pole ma pintslit ja molbertit ­kätte võtnud. Kui arhitektuuri ja disainiga saab laste kõrvalt tegelda, siis maalida ei saa. Ma oleksin sel juhul kolm päeva täitsa kadunud,» kõlab kunstniku selgitus.

Lisaks kunstiteostele tõid nad eelmi­sest kodust kaasa teisigi tähendusega esemeid. Näiteks väärikas puhvetkapp on Maali perekonna pärandus ja pärit tema lapsepõlvekodust vanalinnas.

Väärikas puhvetkapp on ajast aega ehk kodust kodusse Maaliga kaasas käinud. Foto: Eero Vabamägi

«Mulle meeldivad vanad asjad ja seepärast tulevad need meiega kodust kodusse kaasa. Näiteks idamaises kapis, mis meie eelmises elamises oli kasutusel puhvetkapina, hoiame praegu ­laste kunstitarbeid jt asju,» mainib naine, kes järgib ka taaskasutuse põhimõtteid. Näiteks on nad oma 3 meetrit pika söögilaua saanud sisearhitekt Tiiu Truusilt, kes disainis endale uue, veel pikema. Head võimalust tuleb ju ära kasutada!

Idamaise hõnguga kapp ja televiisorilaud olid ka pere eelmises kodus. Foto: Eero Vabamägi

Söögilaua kohal ripuvad pilku püüdvad valgustid. Nende autor on Bønnelycke MDD ja neid Nordluxi sarja ripplampe Artist tuli lausa aasta oodata. Laua ümber on seatud eri materjalidest vahvaid toole. Pöögist karkassi ja punutud pabernöörist põhjaga Wishbone-toolina tuntud CH24 on üks kuulsamaid ­Taani disaini klassikuid. Hans J. ­Wegneri 1949. aastal kavandatud toolimudelit on ­firma Carl Hansen & Søn tootnud 1950. aastast alates. Valged plasttoolid aga ­viiakse ­suvel rõdule.

Rannamaastik katuseterrassil

«Kuna Kaspar tahtis suurt terrassi, siis minul lõid silmad särama, et lõpuks saan mina omatahtsi sinna ­haljastuse teha. Olen selle maastiku väga lihtsalt lahendanud ja osasse ­konteineritesse kasvama pannud kurdlehised rannaroosid (Rosa rugosa), osasse teistest ­hallikat tooni liiv-vareskaera (Leymus ­arenarius) kõrred.»

 

Jaapanihõnguline minimalism

Volditud malmtaime lehed. Foto: Eero Vabamägi

Aspidistra ehk malmtaime lehed on kokku «volditud» ja klammerdajaga kinnitatud. Rohelise vöö keskele asetas ta värvika kimbu kontpuu oksi.

«Minimalistlik ja efektne, natuke boheemlaslik ja samas natuke jaapanihõnguline,» iseloomustab autor. Lisades, et lihtsal seadel peab olema ka lihtne (klaas)vaas.

Maali hinnangul on sellist rannahõngulist kooslust lihtne hooldada. ­Alati ei pea rõdul/lodžal olema ­lobeeliad, ­fuksiad või aedhortensiad, mis ­vajavad kogu aeg kastmist ja hoolitsust. Ta ­kastab südasuvel väga kuumade ilmade­ga oma taimekonteinereid kord nädalas. Grilliõhtud toimuvad soojal ajal vaata et sagedamini.

 

Pajutibud ja pühademunad

Urvad ja pühademunad. Foto: Eero Vabamägi

Jalaga silinderklaasvaasist kaks kolmandikku täitis Maali Roomet-Allese metsast korjatud samblaga ja samblapadjale asetas ta sibulakoortega värvitud munad. Lastega koos mune värvides võib ju veel loomingulisemaks minna ja tekitada samblavaasile kirju munamütsike. Kuna on kevadpühad, siis väikesed pajukiisud sobivad siia. Need pajuoksad on siitsamast Kalamaja kraavipervelt võsast lõigatud.

Kuna suvehooaeg pole nende terrassil veel alanud, käivad nad lastega loodusretkedel ja sealt korjatud okstest-samblast valmistas florist inspireerivad pühadeseaded.

 

Ikebanast inspireeritud

Inspiratsioon ikebanast. Foto: Eero Vabamägi

Samasuguse seade võib kujundada mistahes suuremasse klaasanumasse (mahukasse salatikaussi, kolmeliitrilisse purki vms). Kausi põhja vette on asetatud värvitud munad. Keskmise ringi moodustavad pärjaks painutatud pajuoksad, millesse saab kinnitada püstiselt kauni võra ja õitsvate pajuurbadega oksa ning lumikellukesed. Lapsed leidsid rannast esimesed õitsvad paiselehed ja panid need ka seadesse.