P, 26.06.2022

STATISTIKAAMET ⟩ Kes aitab aitajat? Kes õpib kogu elu? Vaata, kuhu on Eestil vaja aastaks 2035 jõuda

Kodu.postimees.ee
Kes aitab aitajat? Kes õpib kogu elu? Vaata, kuhu on Eestil vaja aastaks 2035 jõuda
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Eesti ja eestluse püsimise üks põletavamaid küsimusi on meie rahvuse, keele ja kultuuri elujõulisus
Eesti ja eestluse püsimise üks põletavamaid küsimusi on meie rahvuse, keele ja kultuuri elujõulisus Foto: Shutterstock

Statistikaameti andmebaasi on jõudnud pikaajalise arengustrateegia «Eesti 2035» mõõdikud, mis aitavad jälgida riigi eesmärkide saavutamist – kus me olime aastaid tagasi ja kus praegu. Veebirakendusest Tõetamm näeb lisaks sihte tulevikuks.

«Eesti 2035» on Eesti pikaajalise arengu katusstrateegia, kus on sõnastatud meie riigi ja rahva strateegilised eesmärgid ning hädavajalikud muudatused, et seatud sihid ainult unistuseks ei jääks. Strateegia eesmärkide saavutamist jälgitakse erisuguste näitajatega. Strateegia kõik mõõdikud on koondatud kokku riigi oluliste näidikute mõõdupuule Tõetammele, detailsemad andmed leiab aga statistikaameti andmebaasist.

Strateegia tarbeks on loodud ka uusi mõõdikuid ning mõnigi neist on nüüd hakanud numbrite keeles rääkima. Heidame neile näitajatele pisut valgust.

Mis iseloomustab rahvuse elujõulisust?

Eesti ja eestluse püsimise üks põletavamaid küsimusi on meie rahvuse, keele ja kultuuri elujõulisus. Selleks, et eesti keel ja kultuur püsiksid elujõulisena ka tulevikus, on vaja nende edasikandjaid. Üks seda aspekti iseloomustav mõõdik on värskelt avaldatud kohortsündimuskordaja.

Kohortsündimuskordaja on strateegia «Eesti 2035» aluspõhimõtete mõõdik, mida arvutatakse 1. jaanuari seisuga 40-aastaste naiste kohta ja see näitab selleks vanuseks sünnitatud laste arvu. Mõõdiku arvutamiseks summeeritakse kohorti kuuluvate naiste sünnitatud laste arv ja jagatakse kohorti kuuluvate elusate naiste arvuga. Ühe kohordi moodustavad samal aastal sündinud naised.

Seni on arengukavades kasutatud summaarset sündimuskordajat, mis näitab sündimuskäitumist konkreetsel aastal ja võimaldab prognoosida rahvaarvu muutust, kohortsündimuskordaja kasuks räägib aga see, et tegu on stabiilsema näitajaga, sest see ei sõltu sündimuse ajastusest. Küll aga iseloomustab kohortsündimuskordaja sündimuskäitumist minevikus.

Strateegias «Eesti 2035» on aastaks 2035 kohortsündimuskordaja eesmärgiks seatud 1,86. Aastal 2021 oli vastav näitaja 1,83. See näitab, et 1981. aastal sündinud naistel oli 40. eluaastaks keskmiselt 1,83 last. Kuigi vahe seatud sihiga tundub väike, on eesmärgini veel tükk maad minna. Seda ilmestab hästi ka see, et viimasel kümnendil on kohortsündimuskordaja vaid korra jõudnud eesmärgini ja seejärel on näha mõningast kahanemist. Negatiivse loomuliku iibe ja rahvastiku kahanemise vältimiseks peaks aga lõplik keskmine laste arv naise kohta olema 2,06.

Kes aitab aitajat?

«Eesti 2035» strateegia on muuhulgas seadnud prioriteediks viia pikaajaline hooldussüsteem vastavusse tegelike vajadustega. Olukorra kaardistamiseks on oluline vaadata, kui palju on meie seas inimesi, kes pühendavad oma ajast väga suure osa lähedaste hooldamisele. Näitaja «Suure hoolduskoormusega elanikud» näitab, kui suurel osal vähemalt 16-aastastest elanikest on vaja abistada või hooldada mõnd leibkonnaliiget vähemalt 20 tundi nädalas. Suure hoolduskoormusega elanikke oli Eestis 2021. aastal 2,3 protsenti. Pea iga kümnes (8 protsenti) hooldatav või abistatav leibkonnaliige on alaealine, kuid kõige sagedamini, 68,9 protsendil juhtudest, on abistatav või hooldatav leibkonnaliige vähemalt 65-aastane.

Leibkonnaliikme hooldamine või abistamine jaguneb meeste ja naiste vahel ebavõrdselt – suure hoolduskoormusega inimestest on kaks kolmandikku naised (68 protsenti) ja vaid kolmandik (32 protsenti) mehi. Vaid igal kolmandal suure hoolduskoormusega inimesel on võimalik teha ka palgatööd.

Kes õpib kogu elu?

Üks siht arengukavas «Eesti 2035» on soodustada elukestvat õpet ja teha selleks tegevusi, mis aitaksid märgata iga õppija vajadusi, et muutuvas maailmas edukalt toime tulla. Sellele aitab hästi tähelepanu juhtida formaal- ja mitteformaalõppes osalemise määr, mille trendi on juba aastaid jälgitud. Näitaja peegeldab 25–64-aastaste elanike formaal- ja mitteformaalõppes osalemist. Mõõdiku väärtus oli 2021. aastal 18,4 protsenti. Alates 2015. aastast on näitaja olnud tõusutrendis – inimesed osalevad rohkem erinevates õpetes, kuid 2020. aastal see kasv pidurdus ning isegi langes 3 protsenti, ent aastal 2021 formaal- ja mitteformaalõppes osalemise määr taas tõusis. Vahepealse languse taga on kindlasti šokk, mille tõi endaga COVID-19 viiruse laialdane levik.

Täiesti uus näitaja on informaalses õppes osalemise määr. Seda näitajat eristab formaal- ja mitteformaalõppest erinev vaatlusulatus ja -periood. See õpe hõlmab igasugust õppimist nii töö käigus kui ka pere ja sõprade ringis. Täna on meil andmed küll veel vaid ühe aasta kohta, kuid juba seegi on väga kõnekas. Informaalses õppes osalemise määr oli eelmisel aastal 59,6 protsenti ­– see on üle kolme korra suurem kui formaalses- ja mitteformaalses õppes osalemisel.

Tõetamm kutsub näitajaid avastama

Et iga üksikut numbrit on keeruline jälgida ja võrrelda seatud sihtidega, on statistikaamet selle ülesande lihtsustamiseks loonud rakenduse Tõetamm.

Tamme lehed peegeldavad seda, kas mõõdiku sihtväärtus on saavutatud või toimub liikumine soovitud suunas. Kui nii on, siis on puuleht roheline. Kollane tammeleht peegeldab seda, et sihtväärtust pole saavutatud, aga tulemus on ajas paranenud. Kui ükski neist tingimustest pole täidetud, on lehe värv punane, mis tähendab, et eesmärgini liikumine on takerdunud või kaugenetakse sihist.

«Eesti 2035» andmetega saab tutvuda Statistikaameti andmebaasis ja Tõetamme kodulehel. 

Märksõnad
Tagasi üles