/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/04/19/14491869t1h6fc9.jpg)
Maaeluminister Urmas Kruuse pidas 18. aprillil Riigikogu ees kõne Eesti toidu- ja maaelupoliitika väljakutsetest muutuvas majandus- ja julgeolekukeskkonnas.
MINISTER ⟩ Toidujulgeolek on muutunud samaväärseks muu julgeolekuga
Ministri kõne keskmes oli toidujulgeoleku tagamine. «Toidujulgeoleku ja varustuskindluse olulisust on näidanud nii koroonakriis kui ka sõda Ukrainas. Praeguses julgeoleku- ja majandusolukorras on hinnatõus jõudnud toidu tootja ja tarbijani. On ülioluline, et säiliks piisav toidutootmise võimekus ja tootjad tegevust ei lõpetaks,» sõnas Kruuse. «Maailm ei ole enam selline, mis enne 24. veebruari – toidujulgeolek on muutunud samaväärseks muu julgeolekuga.»
Ringbiomajanduse arendamine
Seejuures pidas Kruuse oluliseks, et toidujulgeoleku eesmärgid saavutataks kestlikul viisil – looduse elurikkust ja inimeste tervist hoides.
Eesti soovib ministri sõnul saada ringbiomajanduse arenduskeskuseks ning Maaeluministeeriumil on selles suunas liikumisel juhtroll. 2022. aasta jooksul koostatakse koos teiste ministeeriumidega ringbiomajanduse arendamise teekaart nii suurematele piirkondadele kui ka kogu Eestile.
«Soovime luua uusi majandusharusid ning muuta tootmise võimalikult keskkonnahoidlikuks. Samuti tuleb leida lisandväärtuse kasvatamise võimalusi, mis võimaldaks kõik senised toidukaod, -jäätmed jms ressursid nutikalt rahaks teha,» tõi minister näiteid.
Toiduraiskamise vähendamisele tuleb panna senisest rohkem rõhku. «Kolmandik maailmas toodetud toidust läheb raisku, Eestis on toidukadu keskmiselt 54 kg leibkonna kohta aastas. Toitu ära visates ei raiska me mitte ainult enda raha, vaid ka ohtralt muid ressursse – näiteks põllumaad, vett, energiat ja tööjõudu.»
Ministri sõnul tuleb aktiivsemalt tegeleda laste tervist toetavate toitumisharjumuste kujundamisega. Seetõttu alustatakse tänavu esimest korda pilootprojektiga, millega toetatakse neid haridusasutusi, kes pakuvad lastele mahetoitu.
Kruuse puudutas oma kõnes ka teisi olulisi maaelu edendamise viise – ühistegevust, projekti «Kodu maale» ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uute kohalike arengustrateegiate koostamist.