KINNISVARAANALÜÜS ⟩ Vähenenud tehingute arv jääb esimesel pandeemialainel külmutatud arenduste taha

Maa-ameti andmeil tõusis keskmine ruutmeetrihind Tallinna korteriturul esimese kvartali lõpuks pea 2600 euroni. Foto: Shutterstock

Kuigi Tallinna korterihinnad jätkasid tõusmist ka tänavu esimeses kvartalis, hakkas tehingute arv ja turumaht langema, näitab LVM Kinnisvara analüüs.

«Esimeses kvartalis vahetas Tallinna korteriturul omanikku 2301 korterit ja 330 miljonit eurot,» selgitas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. See tähendab, et rahaline turumaht lõpetas kasvamise ja tehingute arv isegi langes aastaga kümnendiku.

Maa-ameti andmeil tõusis keskmine ruutmeetrihind Tallinna korteriturul esimese kvartali lõpuks pea 2600 euroni, kvartali keskmine hind jäi 2520 euro kanti. Seda on 17 protsenti enam kui mullu esimeses kvartalis, kuid tehingute rahaline maht jäi samaks ning tehingute arv langes 10 protsenti.

Kuigi hindade kasv koos turuaktiivsuse vähenemisega tekitavad tavaolukorras kiusatuse tõlgendada neid märgina peatsest hinnakorrektsioonist, tuleb Saksingu sõnul järeldustega ettevaatlik olla. «Pandeemia-aeg pole tavaolukord,» rõhutas ta. «Nõudlus korterite järele pole kuhugi kadunud, pigem kasvab. Tehingute vähenemist selgitab pigem esimese pandeemialainega kaasnenud arenduste seismajätmine.»

Saksingu kinnitusel mõjus esimene pandeemialaine nii inimeste kui arendajate kindlustundele raskelt, mistõttu paljud arendused tühistati või pandi ootele. «Praegu on just esimese laine ajal alustatud arenduste tehingusse jõudmise aeg, ja neid on lihtsalt vähem kui enne,» selgitas Saksing. Prognoositavalt kolmandas-neljandas kvartalis tehingumahud taastuvad.

Viie aastaga kallines esimese kvartali keskmine ruutmeetrihind Tallinna korteriturul enam kui 900 euro võrra, 1740 eurolt 2645 euroni. Hinnatõus jätkus tehinguaktiivsuse languse taustal ka Tartu ja Pärnu korteriturul.