Järgmiseks küttehooajaks valmis? Asjatundjad selgitavad, milline küttesüsteem tagab kõige suurema hinnavõidu

Roheline energia on lõpptarbijale kokkuvõttes soodsam. Foto: Pexels / CC0 Licence

Sügisel massiliselt tõusnud energiahinnad on inimesi pannud seniste kõrgete kuludega kütteallikatele otsima soodsamaid alternatiive. Inbanki grupi tooteüksuse juhi Nele Roostalu sõnul on roheline energia kokkuvõttes tarbijale soodsam, kuid sageli jääb küttesüsteemi väljavahetamine algkapitali puudumise taha.

Energiahindade olulist langust pole lähiajal oodata, mis paneb koduomanikke otsima võimalusi, et energiakulukad küttesüsteemid enne järgmist talve säästlikumate vastu välja vahetada. Nele Roostalu sõnul mõistavad inimesed pikemas perspektiivis hinnavõitu, kuid energiakuluka küttesüsteemi väljavahetamine jääb sageli algkapitali puudumise taha.

«Kodumajapidamises on päikesepaneelid parim ja lihtsaim viis hakata ise 100 protsenti puhast energiat tootma ning seeläbi elektrikuludelt kokku hoidma. Sääst tuleneb nii elektri-, võrgutasu kui ka riiklike maksude arvelt, kogu ülejääva elektri saab aga võrku tagasi müüa,» rääkis Eesti Energia Eesti turu juht Dajana Tiitsaar. Ta lisas, et energia hinnad on korrelatsioonis keskkonnasäästlikkusega ehk roheline energia on lõpptarbijale kokkuvõttes soodsam.

Kredexi andmetel pakutakse päikesepaneelide paigaldamiseks väikeeramutele koos katuse või katusefassaadi soojustamisega ka riiklikku toetust, mis jääb 30-50 protsendi vahele renoveerimise kogumaksumusest. See toetus on mõeldud majadele, mis on valminud enne 2000. aastat.

Lisaks päikesepaneelidele pakub soodsamat küttehinda näiteks maasoojuspump, mis on elektriküttega võrreldes neli korda efektiivsem. «Kuna maasoojuspump kasutab kütmiseks maapõue salvestunud energiat, on ta vägagi keskkonnahoidlik. Samuti soojendab maaküte tarbevett säästlikumalt kui elektriboiler ning tema kasutusiga küündib 25 aastani,» rääkis Tiitsaar. Samas tuleb aga arvestada, et maakollektori paigaldamiseks peab maja ümber olema umbes 600 ruutmeetri suurune maa-ala ning selle paigaldamine eeldab laiaulatuslikke ehitustöid.

Tiitsaare sõnul sobib väiksema küttevajaduse katmiseks või lisakütteks hästi kas õhk- või õhk-vesisoojuspump. «Näiteks kui keskmine soojuspump toodab 5 kWh soojusenergiat, siis kasutab ta selleks vaid 1 kWh elektrit ning ülejäänu on õhust saadav tasuta soojusenergia. Võrreldes elektriküttega, hoiab soojuspump elektrikuludelt kokku kuni 80 protsenti,» selgitas ta säästmisvõimalust.

Kuigi õhksoojuspump on eeltoodud lahendustest kõige soodsam ja lihtsaim viis küttekeha väljavahetamiseks, tuleb tähele panna, et antud lahendus sobib paremini avatud planeeringuga ruumi ning kuigi õhk-vesisoojuspumpa on võrreldes maaküttega lihtsam paigaldada, eeldab see samuti laiaulatuslikke ehitustöid, et õhk-vesisoojuspumpa radiaatorite või põrandaküttesüsteemiga ühendada.

Päikesejaam tasub end ära umbes 10 aastaga

Roostalu sõnul on seoses energiahindade kiire tõusuga suurenenud tarbijate huvi investeerida energiatõhusatesse lahendustesse, et vähendada koduseid energiakulusid, Pikas perspektiivis võib hinnavõit energiakuludelt olla suurem kui laenuintressidele kuluv summa.

Eesti Energia Eesti turu juht selgitas, et hästi projekteeritud päikesejaam tasub end ära umbes kümne aastaga ning kuna päikesepaneelid lähevad aina odavamaks, siis lüheneb ka tasuvusaeg. «Investeeringu suurus sõltub alati konkreetse kodu eripärast. Näiteks päikesepaneelide puhul lisab investeeringukindlust seegi, et taastuvenergiat saab hakata kohe tootma ja tarbima - seeläbi elektriarve väheneb ning energiasõltumatus suureneb,» lisas Tiitsaar.

Kasulikke nippe kodu elektriarve vähendamiseks:

Vahetada senine küttelahendus kuluefektiivsema, nt õhksoojuspumba, õhk-vesisoojuspumba või maakütte vastu välja.

Ooterežiimil seaded, mida parasjagu ei kasutata, võiks pistikust välja võtta. Ooterežiimil olevate seadmete energiakulu moodustab kuni 10 protsenti elektriarvest.

Elektritarbimine väheneb, kui veeboileri, (nõude)pesumasina, põrandakütte, elektril töötava kütteseadme temperatuuri paari kraadi võrra alandada.

Mida kõrgem on kodumasina energiaklass, seda vähem ta elektrienergiat tarbib. Seadme ostuhind võib küll kallim olla, kuid see väljaminek tasub end tulevikus ära.

Tavalised hõõglambid võiks välja vahetada keskkonnahoidlike ja väiksema energiatarbimisega LED-lampide vastu.

Ostes börsihinnaga elektrit, saab tarbimise soodsamatele tundidele ajastada. Mitmed uuemad kodumasinad ja kütteallikad teevad seda juba automaatselt.