Üksiku punase laternaga restoran: põrandaalusesse toidukohta viib pime koridor, mille ees kaks pahura näoga suitsu kimuvat tädi

Üksiku punase laternaga nimetu restorna. Foto: Erakogu

Mis saab siis, kui otsid Lissabonis tõelist toiduelamust? Kas minna udupeenesse restorani sardiine sööma või leiab midagi muud, mis puruvaeseks ei tee? Lahenduse leiab kohalike «salarestoranide» näol, mille tegevus laveerib legaalse ja illegaalse vahel. Silte neil pole – tuleb teada, kuhu minna. 

Restorane, kuigi selle sõna kasutamine tundub kui pühaduseteotus, mille eksistentsile ei viita ükski silt, nimetatakse clandestino'deks ehk enam-vähem tõlkes põrandaalusteks. Veel selle aastatuhande algul olla neid olnud Lissabonis sadu, kuid ametivõimud võtsid end kokku ja lõpetasid paljude tegevuse. 

Põhjus, miks clandestino'd seadusesilma riivasid, on lihtne – polnud litsentsi, makse ei makstud ja hügieengi jättis soovida. Ellujäänud pidid oma tegevust drastiliselt muutma – seadused selgeks õppima või veel sügavamale peitu pugema.