Kuigi pikendusjuhtme kasutamine võib tunduda lihtsaima lahendusena – ühendad pistiku vooluvõrku ja saad anda elektrit mitmele seadmele korraga, tuleks olla teadlik ka selle kasutamisega kaasnevatest ohtudest. Pikendusjuhe on siiski mõeldud ajutiseks kasutamiseks. Kasutades seda alaliselt, võib tekkida oht, et juhe koormatakse üle. Kodus, kus enamik elektriseadmetest toitub läbi pikendusjuhtmete, on enamasti vana elektrisüsteem, mida tuleks uuendada. Ehk kui sinu korteris on vaid kaks kuni kolm pistikut, ei tohiks jääda lootma pikendusjuhtmele.
Enne pikendusjuhtme kasutamist tuleb see alati hoolikalt lahti rullida, vastasel juhul tekib trafo-efekt. See tähendab, et kui vool jookseb rullis juhtmest läbi, kuumeneb juhe üles ning võib minna põlema.
«Juhul kui juhe on vigastatud või pistikus on märgata sädelust, tähendab see, et klemmid on lahti tulnud ning juhe võib süttida. Sellises olukorras tuleb juhe kohe välja vahetada,» ütles G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul.
Samuti tuleks jälgida juhtme ristlõike läbimõõtu. Üldjuhul müüakse ja majapidamistes kasutatakse pikendusjuhtmeid ristlõikega 1,5 ruutmillimeetrit, mida võib koormata maksimaalse võimsusega 3 kW. Selle piiresse jäävad majapidamises üldjuhul kasutuses olevad seadmed, näiteks külmik 1,5 kW + televiisor 0,6kW + arvuti ca 0,4 kW = 2,5 kW.
«Lihtne rusikareegel on, et pikendusjuhtmete ülekoormuse vältimiseks tasub võtta kõigi seadmete juhtmed punti, mida soovid ühendada ning võrrelda tekkinud juhtmete kogumi ja pikendusjuhtme enda jämedust. Kui juba silmaga on näha, et juurde liidetavate juhtmete jämedus on oluliselt suurem pikendusjuhtmest, on selge, et kõiki neid seadmeid ei tohi ühte pikendusjuhtmesse ühendada,» selgitas Eesti Energia käidujuht Ingvar Minnus.