Hallitus tekib murule umbsetes ja niisketes oludes, tavaliselt siis, kui talvel on rohkem lund maha sadanud, mis kevadel ei sula kohe ära ja muru hakkab lumekihi all hauduma.
«Hallituse tekkele aitab kaasa ka see, kui sügisel jääb viimane niidetud muru korralikult riisumata või maha sadanud lehed kokku korjamata. Selle all hakkab samuti muru hauduma ja hallitus saab laiemalt levida. Eriti kipub see olema probleemiks aedades, kus on rohkem lehtpuid,» räägib Vatsel.
Vatseli sõnul aitab muruhallituse vastu kõige paremini riisumine. «Esiteks tuleb hallituse vältimiseks kindlasti sügisel kõik lehed ja murujäägid korralikult kokku korjata, kuid riisumine on kõige parem lahendus ka kevadel, kui hallitus on juba tekkinud. Kui muruhallitust on aias võrdlemisi vähe, mõndade laikudena, siis saab need kiiresti rehaga lahti tõmmatud. Kui hallitust on rohkem ja aed on suur, siis saab reha asemel kasutada näiteks vedrupiidega murutäkestajat või samblaeemaldajat,» soovitab Vatsel.
Pärast riisumist või täkestamist näeb ära, kui raskelt on hallitus muru räsinud ning kas seda on vaja ka uuendada ehk juurde külvata. «Pärast puhastamist tasub vaadata, kuidas muru taastub. Kui taim ei kasva ja kipub närbuma, peaks muru juurde külvama,» räägib Vatsel.
Vatseli sõnul on kevadel riisumiseks õige aeg siis, kui muru on piisavalt tahenenud ja sellel kõndides ei vaju lohke sisse. «Parim on rehaga üle tõmmata enne, kui murupind täiesti ära kuivab ja on kivikõva. Siis mõjub see kõige paremini ka pinnasele, aitab seda kobestada ja õhutada. Hiljem ei ole efekt sama hea, aga hallituse ja muru puhastamise vastu aitab ikka.»