PIIMAJÕED JA PUDRUMÄED ⟩ Hiidkahvel rändab Järvamaale

Järvamaad iseloomustab piimalehmade rohkus – siin ammub praegu piimaandjaid julgelt üle 13 000. Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja/ Postimees Grupp

Laupäeva, 14. mai keskpäeval toimub Järvamaa maitsete aasta avaüritus, kus Maaeluministeerium annab Järvamaale üle sümboolse hiidkahvli, tähistamaks maakonna nimetamist aasta toidupiirkonnaks.

Maaeluminister Urmas Kruuse ulatab kujundliku teatepulga üle maakonna esindajatele Albus Jäägri villas. «Tänavu esitas aasta toidupiirkonnaks saamise taotluse teiste hulgas ka Järvamaa, pakkudes peaesinejaks piima ning võludes sellega komisjoni ära,“ sõnas minister Kruuse. 

Järvamaad iseloomustab piimalehmade rohkus – siin ammub praegu piimaandjaid julgelt üle 13 000. Tunnusfraasiga «Piimajõed ja pudrumäed» soovitakse rõhutada, et toit saab alguse piimast, mis on küllusele teed rajav etniline tooraine.

«Piimast sünnib palju tooteid ja toite: joogipiim, hapendatud pett ja keefir, kohukesed, juust, jäätised ja jogurtid. On, millest rääkida,» sõnas tänavune toidupiirkonna projektijuht Kristina Gudinas. «Uue algatusena tahame pidada põnevate piimakokteilide ehk pokteilide retseptide väljamõtlemise ja valmistamise võistluse,» lisas ta.

Aasta jooksul on plaanis korraldada üle maakonna mitmesuguseid toiduga seotud ettevõtmisi. A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel saab pärimustoidu näitust «Täissöönul pole isu ja nälginul pole toitu» uudistades heita pilgu sajanditetagusesse kirjanduslikku toidukultuuri.

Kesksuvel, 14. juulil peetakse Imaveres Eesti Piimandusmuuseumis lehmale pühendatud piimapäeva. Toidupiirkonda tutvustatakse õppekäikude raames lähemalt koolikokkadele ning toiduajakirjanikele ja ‑blogijatele. Hiidkahvel läheb rändama mööda maakonna toidukohti, mida on Järvamaal üle 30.

Aasta toidupiirkonda valiti seitsmendat korda, tiitlit on varem kandnud ja oma kandi maitseid külastajatega jaganud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa ning Põhja-Eesti.