Praeguses majandusolukorras on ehituse eelarve koostamine keeruline. Isegi kõige kogenumad eelarvestajad ei suuda täna garanteerida, et pakutavad hinnad kehtivad ka kolme kuu pärast.
Samal põhjusel ei soovi ka ehitajad hindu lepingus fikseerida. Seetõttu soovitame koduehitajatel praegu põhjalikult läbi mõelda, millised võimalused on olemas puhuks, kui materjalide hind peaks tarneprobleemide või ehitustegevuse venimise tõttu oluliselt kallinema.
Näiteks tasuks mõelda, kas ehituse võimalikuks lisarahastamiseks on olemas piisavalt sääste või siis varasid, mida vajadusel müüa. Tagavaraplaan tasub läbi arutada ka laenuhalduriga, kes oskab eksperdina hinnata vara väärtust ja likviidsust.
Kui varem soovitati koduehitajatel arvestada, et tegelik ehitus võib planeeritust kuni 10 protsenti kallimaks osutuda, siis praeguses majandusolukorras tuleks arvestada juba 20 kuni 30-protsendilise puhvriga. See on eelkõige kliendi enda huvides, et kodu saaks valmis ja laenu tagatiseks ei jääks pooleliolev maja, mille valmimisaeg on teadmata.
Olukord ehitusmaterjalide turul paneb paraku ka pankasid ehituslaene senisest põhjalikumalt analüüsima. Muuhulgas arvutatakse välja kliendi maksimaalne võimalik laenusumma. Seda juhuks, kui peaks ilmnema, et esialgu soovitud laenust ei piisa ehituse lõpetamiseks. Siinkohal on oluline, et ehitatava kodu tulevane turuväärtus oleks piisav ka lisalaenu väljastamiseks.
Mõnevõrra rangemini suhtuvad pangad praegu klientidesse, kes väidavad, et ehitavad maja ise valmis. Ehitaja senine kogemus on oluline, sest ta peab suutma hinnata ehitusmaksumust ja oma sõnu ka tegudega kinnitama. Kui varem rahastasid pangad ka maju, mida ehitasid omanikud ise, kasutades selleks näiteks sõprade või sugulaste abi, siis nüüd on sellised projektid pigem ootele pandud.