Võõrliikide tõrje jätkub! Keskkonnaamet ootab teateid karuputke kasvukohtadest

Karuputk Jõgeval. Foto: Sille Annuk/Postimees Grupp

Sel aastal tellis Keskkonnaamet riikliku karuputke võõrliikide tõrje enam kui 2200 hektarile. Hiid- ja Sosnovski karuputkede leviku peatamiseks on oluline tõrjuda neid kõikides kasvukohtades.

Sosnovski karuputk ja hiidkaruputk on ohtlikud nii kodumaisele loodusele kui ka inimese tervisele. Need ja teised invasiivsed võõrliigid on Eestisse sattunud inimese abiga ning võtavad kodumaistelt liikidelt ära elupaiku.

«Kui karuputke võõrliigid toodi kunagi Eestisse söödakultuurina sisse, ei osatud arvestada nende kahjulikku mõju inimeste tervisele ja elusloodusele. Kliimamuutuste toel on ka uute invasiivsete võõrliikide Eestisse jõudmine ja püsimajäämine üha tõenäolisem. Seetõttu tuleb uute liikide sisse toomist vältida, et probleeme ja meie looduse tundmatuseni muutumist ennetada,» selgitas Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.

Keskkonnaameti tellitud karuputketõrje kestab maikuust augustini, vajadusel kauemgi. Esimene tõrjetööde ring peab olema lõpetatud 15. juuniks. Tõrjumistöid tehakse üle Eesti kõikjal, sõltumata maa omandist ja sihtotstarbest.

«Mõnel pool on tõrjetööd juba alanud. Suurem töö algab maikuu teises pooles, mil taimed on kasvanud umbes 20 cm kõrguseks. Kindlasti ei jõua tõrjujad maikuu jooksul kõikidesse kolooniatesse – see aga ei tähenda, et mõni teadaolev kolooniad jääks tõrjest välja,» kinnitas Eike Tammekänd.

Iga maaomanik ja loodusest hooliv kodanik võib karuputke võõrliike ka ise välja kaevata, järgides Keskkonnaameti kodulehel viidatud ohutusnõudeid. Kaardistatud kolooniate asukohti saab vaadata Maa-ameti karuputke kaardirakendusest.

Karuputke võõrliike tõrjutakse tihedamates kolooniates taimekaitsevahenditega, ent järjest enam ka taimi labidaga välja kaevates. «Välja kaevamist eelistame peamiselt mahe- ja õuealadel, mesilate läheduses ning väikestes ja hõredates putkekolooniates. Veekaitsevööndis on taimi lubatud vaid labidaga välja kaevata,» sõnas Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja.

Tänu tähelepanelike kodanike teadetele ning spetsialistide välitöödele kaardistas Keskkonnaamet möödunud aastal 661 uut karuputke võõrliikide kolooniat 132 hektaril. Karuputke võõrliikide uutest leiukohtadest palub Keskkonnaamet teatada e-aadressile [e-mail]. Uued kolooniad lisab amet tõrjesse esimesel võimalusel, mitte hiljem kui järgmiseks suveks.

«Iga leitud ja tõrjesse lisatud koloonia aitab võõrliikide levikut ja nende ohjamiseks kuluvat aega vähendada. Oleme väga tänulikud kõikidele kodanikele, kes on looduses nähtud karuputke võõrliikide kasvukohtadest meile teada andnud,» ütles Eike Tammekänd.

Maaomanikel on õigus karuputke võõrliikide riiklikust tõrjest keelduda, kuid siis tuleb nende tõrjumisega ise tegeleda. Üksikuid taimi soovitabki Keskkonnaamet välja kaevata maaomanikel endil.

Erinevalt teistest Euroopa riikidest on Eestis karuputke võõrliike tõrjutud enam kui kümme aastat. Tänu järjepidevale tööle on nende levik aasta-aastalt Eestis oluliselt vähenenud ja karuputki võib meie looduses järjest vähem kohata.

Karuputke võõrliigid on kantud võõrliikide nimekirja nii Eestis kui ka ka Euroopa Liidu tasandil. See tähendab, et nende kasvatamine ja leviku mistahes viisil soodustamine on keelatud. Eestis korraldab karuputke tõrjet Keskkonnaamet.

2022. aastal karuputke võõrliikide tõrjumiseks tellitud tööd lähevad maksma ligi 402 000 eurot.

Võõrliik on teadlikult või kogemata riiki toodud liik, mis poleks ise sinna jõudnud. Invasiivne võõrliik ohustab kohalikku loodust ja võib tekitada majanduslikku kahju.

Võõrliigid on maailma bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjustajana elupaikade kao järel teisel kohal.