EKSPERT ⟩ Eesti toit ei peaks olema pakitud Putini plastikusse

Plastireostuse vähendamine ei nõua asjatundja sõnul erilist tehnoloogilist läbimurret. Foto: Pexels / CC0 Licence

Teeme Ära Sihtasutuse juhi Kadi Kenki sõnul on juba tänaste tehnoloogiate abil võimalik loobuda enamikust ühekordsetest plastpakenditest ja kasutada korduskasutuslahendusi, mis vähendavad sõltuvust Vene ja muust naftast ning panevad piiri Eesti looduse reostamisele.

Teeme Ära Sihtasutuse juhi sõnul on praegune kriisiaeg kiirendanud Euroopa majanduse üleminekut naftalt kui toorainelt kestlikematele alternatiividele. «Näiteks Saksamaa toidutööstuses on juba mõne aasta eest edukalt juurutatud mitmeid suuremahulisi süsteeme, millega põhitoiduained nagu näiteks piim, riis või makaronid on plastiku asemel korduvalt kasutatavas pakendis,» ütles Kenk ning lisas, et selliseid lahendusi valivad aina rohkemad toidutootjad ja kauplejad.

«Suured tootjad on viinud läbi säästlikkusanalüüse ja leidnud, et näiteks piima puhul tasub tetrapakkide asemel kasutada tugevaid klaaspudeleid, mis korjatakse kokku, kuumutatakse ja puhastatakse ning kasutatakse kümneid kordi. Sellest saaks võtta eeskuju ka Eesti,» selgitas ekspert.

Kenk tõi välja, et kuigi mõnikord väidetakse, nagu poleks laiatarbe toidukaupade korduskasutuspakendid veel tehnoloogiliselt võimalikud, näitab Saksamaa kogemus vastupidist. «Näiteks suur piimatootja Schwartzwaldmilch müüb juba 34% piimast ja tervelt 75% koorest korduskasutuspakendites ning osakaal tõuseb. See ettevõte käitleb aastas ligi 300 tuhat tonni piima, võrdluseks toodetakse kogu Eestis aastas umbes 800 tuhat tonni. Tegu pole enam katsetustega, vaid end tõestanud süsteemidega,» ütles Kenk.

Teeme Ära juhi sõnul ei ole plastireostuse vähendamiseks tihti vaja tehnoloogilist läbimurret pakendites, vaid tuleb ära kasutada infotehnoloogia võimalused luua nutikaid lahendusi. «Vanasti oli klaaspudeleid tüütu koju tassida ja tagastada. Aga nutitelefonide ajastul tellitakse aina rohkem toidukraam koju, mis on ka keskkonnale kokkuvõttes parem kui igaühe eraldi poodisõit. Sama auto, mis toob naabruskonnale nädala toiduvaru, saab korduskasutuspakendid tagasi viia ja polegi vajadust pakendiprügi tekitada,» selgitas Kenk.

Kenki sõnul tuleb arvestada, et ühekordsed plastpakendid on tehtud naftast, mis tuleb suuresti Venemaalt ja muudest ebademokraatlikest riikidest. «Kui viskame plastpakendi ära ja võtame uue, toetame režiime, mis kasumi nimel ei pea paljuks ohverdada inimõigusi ega inimelusid. Korduskasutuse puhul jääb raha Eestisse, tööd saavad näiteks kullerid, puhastusspetsialistid, logistikud ja insenerid,» ütles Teeme Ära juht.

Eksperdi sõnul toetab korduskasutuspakendite kasutuselevõttu ka Eesti väiksus. «Saksamaa toidutootjad on suured ja nende vanad süsteemid tihti tsentraliseeritud. Eeskujuks tuuakse ettevõtteid, kes suudavad korraldada kauba kätteviimise ja pakendi tagastamise teekonna lühemaks kui 200 kilomeetrit. Eestis ei oleks see mingi probleem ning IT-lahendusi kasutades saavad Eesti korduskasutuslahendused olla väga tõhusad. Kuna tehnoloogilisi takistusi sisuliselt ei ole, on määravaks osapoolte tahe süsteemid kokku leppida, kus Eesti väiksus on samuti eeliseks,» hindas Kenk.

Kenki sõnul on viimaste aastate trend, et korduskasutatavalt pakendatakse aina rohkemaid erinevaid toiduaineid. «Saksa toidutööstuse gigant Dr. Oetker müüb tagastatavates klaaspurkides ka näiteks pastasid või müslisid. Uusi lahendusi leiutavad ka Eesti ettevõtted nagu RingKarp või Ringo Eco. Viimane testib sel aastal koos Eesti toidumüüjatega korduskasutuspakendeid suurtes poekettides müüdavate eelpakendatud toitude jaoks. Sellised lahendused on eksporditavad ja nii aitavad ka Eesti ettevõtted kaasa, et maailm saaks ränka hinda maksvast naftast tehtud pakenditest vabaks,» ütles Teeme Ära juht.