:format(webp)/nginx/o/2022/05/21/14565642t1had20.jpg)
Suvemajade hinnad on talvel küll soodsamad, aga samas on ka pakkumiste arv väiksem, kuna tegu on hooajalise kaubaga. Lõviosa suvilaostudest tehakse ikkagi kevadel. Põhjus on lihtne – ehkki talvistes tingimustes on hoone soojapidavust parem hinnata, siis lumehangede vahel sumbates ei ole võimalik anda adekvaatset hinnangut ei kinnistule ega ka ümbruskonnale.
Pindi Kinnisvara kutseline maakler Olav Leok ütleb, et suvilat valides tasub hoolega hinnata 11 parameetrit vältimaks kevadõitest ja linnulaulust tekkivat eufooriat, mis hiljem suurt pettumust võib valmistada.
«Esimesed kolm asja on sellised, mida tuleb kontrollida iga maja ja kinnistu soetamisel – kas ligipääs on seaduslikult tagatud (avalik tee, servituut vms), kas vee- ja kanalisatsioonilahendus on seadustatud ja ega see ei vaja kohe suuremahulist renoveerimist ning et kas elektriliitumise puudumise tõttu või võimsuse juurde ostmisega mingeid probleeme ei teki,» loetles Leok.
Eestimaa suved on sellised, et vahel sajab ka jaanipäeval rahet. Seetõttu tasuks Leoki sõnul kriitiliselt üle vaadata maja soojustus. Vanades suvilates ei peagi see olema viimase vindi peal, aga vaevalt et lastega pered soovivad oma suveöid veeta hambaid plagistades kämpingulaadses hoones,.
Tema sõnul haakub eelnevaga ka viies soovitus, milleks on küttesüsteemide toimivus.
«Kindlasti tuleks üle vaadata elektrijuhtmestik – ilma maanduseta vanad alumiiniumjuhtmed ei ole ilmselt see, mida pere turvalisuse eest vastutav inimene näha tahaks,» sõnas ta.
Seitsmendaks soovitab Leok veenduda, et suvilakrundi pinnas poleks liigniiske. «Parim aeg selle hindamiseks on päev-kaks peale vihmahooge. Kui maja all on aga ka väike kelder, siis see reedab pinnase kohta palju – igasugused lombid betoonist keldrikeses või tugev hallitus annavad kinnitust, et pinnas võib hooajaliselt väga vesiseks muutuda,» selgitas ta.
Järgmine oluline nüanss on seotud naabritega. Suvilaostja tahab tavaliselt minna suvilasse puhkama. «Soovitan tutvuda majaga nädalavahetuseti, sest siis on naabrid kohal ja nende elukombed ka näha ning kuulda. Kui vasakul ja paremal on patoloogilised pummeldajad, siis ei pruugi see kõikidele sobida. Häirida võib ka suvaline sodi ladustamine,» nentis Leok.
«Üle ega ümber ei saa ka ümbritsevast infrastruktuurist. Kui eesmärk polegi sügavale põlislaande ära põgeneda, siis ühistranspordipeatused, kauplused ja muu vajalik võiks olla ikkagi mõistlikus kauguses,» tõdes Leok.
Kümnenda olulise nüansina toob Leok välja suverõõmude nautimise kohtade olemasolu. «Kui kaugel on supluskoht, kas lähedal on võimalik kalastada, oma paadiga sõita? Neile küsimustele tasuks vastused otsida veel enne tehingut,» sõnas ta.
Viimase kriteeriumina toob Leok välja perspektiivi. «Paljud suvilaomanikud otsustavad hiljem hoone ümber ehitada aastaringseks elamiseks. Sellisel juhul muutub väga oluliseks, kas olemasolevat hoonet on võimalik renoveerida ja laiendada, samuti on eramute puhul kõrgendatud ootused nii kinnistu enda kui piirkonna taristu suhtes,» lisas Leok.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)