PUUST JA PUNASEKS ⟩ Kõik, mida võiksid teada krundi ostmisest

Eramaa. Pilt on illustreeriv. Foto: Sander Ilvest/Postimees Grupp

Soov maale kolida on viimaste aastate jooksul pidevalt kasvanud. Samas käib kinnistu ostmisega kaasas ka omajagu nüansse, mille peale ostuhuviline ei pruugi kohe tullagi, kirjutab Uus Maa maakler Ketlin Jundas.

Maa ostmine vajab läbimõtlemist ja erinevate asjade selgekstegemist. Nagu öeldakse – tark ei torma. Seda isegi olukorras, kus turg niisugust mõtteviisi ehk alati ei soosi.

Kirjutan järgnevalt lahti kaheksa kõige olulisemat punkti, millele iga krundiostja peaks tähelepanu pöörama.

Sihtotstarve

Elamu-, maatulundus-, äri- ja tootmismaa. Need on kõik sihtotstarbed, mis annavad ostjale suunise, millega tegu. Pane tähele, et ka maatulundusmaale saab ehitada elumaja, kuid oluline on teada, millistel tingimustel.

Kui soovid sihtotstarvet muuta, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Seda peab tegema enne huvipakkuva kinnistu ostmist.

Üldplaneering

See, kui naaber on ehitanud endale erakordselt suure maja või rajanud selle hoopis mereranda, ei tähenda automaatselt, et ka sulle huvipakkuval krundil saab samamoodi talitada. Mida võib ja mida mitte, paneb paika kehtiv üldplaneering. Siinkohal ei tohi unustada, et ka kohaliku omavalitsuse poolt määratud tulevikuperspektiiv võib anda suunise, mida ostja peab edaspidi arvestama.

Juurdepääs

Milline on juurdepääs kinnistule? Kui võtad laenu, siis see on panga seisukohast üks olulisemaid nüansse. Kui juurdepääs krundile on läbi teiste kinnistute, siis mis annab maaomanikule kindlustunde, et see juurdepääs on alati ka tagatud.

Kui maaomanik on teinud naaberkinnistu omanikuga notariaalse isikliku kasutusõiguse lepingu, siis pangale sellest kindlasti ei piisa. Tegelikult ei anna see kindlustunnet ka maa ostjale. Põhjuseks asjaolu, et isiklik kasutusõigus kohaldub isikule, kelle kasuks see on tehtud, ning kui ta oma kinnistu tulevikus müüb, siis ei ole garanteeritud, et samad tingimused kehtivad samamoodi järgmisele omanikule. Seega tasub läbi rääkida tingimused teeservituudi seadmiseks.

Piirangud

Kui tegemist on kinnistuga, mis piirneb kas avaliku tee, mere või mõne muu veekoguga, siis võib ehitusõiguse saamine olla oluliselt komplitseeritum. Ainuüksi kinnistuga piirneva veekogu olemasolu võib tähendada, et detailplaneering on vältimatu. Siinkohal peaks ostja täpselt teadma, mis visioon on kohalikul omavalitsusel. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei pruugi võimalik olla, isegi kui naaberkinnistul on seda tehtud.

Algatatud detailplaneering

Algatatud detailplaneering ei tähenda veel selle kehtestamist. Isegi kui eeldus detailplaneeringu kehtestamisele on olemas, siis nii kaua, kuni kõik osapooled pole oma kinnitust andnud ning detailplaneeringuks vajalikud protseduurid ei ole läbitud, ei saa müüja garanteerida, et algatatud detailplaneering ka kehtestatakse. Nii on mõistlik kohalikust omavalitsusest enne kõik sellega seonduv järele uurida, et hilisemat pettumust vältida.

Kehtiv detailplaneering

Kui olemas on kehtiv detailplaneering, siis toimuvadki kõik lubatud tegevused selle järgi. Samas, kui vahepeal on toimunud piirkonnas olulised arengud, näiteks tsentraalse vee ja kanalisatsiooni väljaehitamine, kuid kehtivas detailplaneeringus on sätestatud kogumismahuti ja puurkaev, siis see ei muuda detailplaneeringus olevat kehtetuks.

Kohaliku omavalitsusega koostöös tuleb detailplaneeringus teha vastavasisuline muudatus, mis tähendab, et kogumismahuti ja puurkaevu osas tuleb detailplaneering kehtetuks tunnistada ning tsentraalsed võrgud projekteerimistingimustega selle osaks muuta.

Piirkonna tulevik

Ostes maad, eriti kui eesmärk on kolida kuhugi, kus on privaatne, on oluline teada, kuhu suunas liigub piirkonna areng. Täna privaatne kinnistu ei pruugi seda olla kümne aasta pärast. Seetõttu tasub enne ostu kohalikust omavalitsust järele uurida, mida toob tulevik.

Keskkond ja maastik

Eestis on neli aastaaega, mis tähendab, et eri aegadel võib pinnas olla isemoodi ning asukoha tõttu ei pruugi ka suurveed ega üleujutused harvad olla. Siinkohal saab abi müüjalt, aga aitab ka Maa-ameti geoportaal, kust näiteks üleujutuste kohta saab informatsiooni üsna hõlpsasti.