N, 30.06.2022

Sularaha pole kuhugi kadunud: paberraha on hakatud madratsi vahele varuma

Erje Mettas
, Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht
Sularaha pole kuhugi kadunud: paberraha on hakatud madratsi vahele varuma
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Tänavu esimeses kvartalis võtsid Eesti inimesed oma kontodelt sularaha välja ligi 25 protsenti rohkem kui eelmise aasta esimeses kvartalis, näitab Eesti Panga statistika.

Põhjuseks on ühelt poolt üldine hinnatõus, millest tulenevalt on kasvanud ühe sularahatehingu käigus väljavõetav summa. Teisalt on Venemaa agressioon Ukrainas pannud Eesti inimesi senisest enam mõtlema kriisiolukordade peale, milleks valmisolekuks varutakse ka sularaha. Kuigi tehingute osakaal liigub iga aastaga sularahatehingutelt kaardimaksete kasuks, tuleb sularaha kättesaadavus tagada kõikjal üle Eesti ja eriti oluline on see just kriisideks valmisoleku tagamisel.

Aastate jooksul on sularaha kasutamine vähenenud, sest kaardi-, viipe, nutitelefoni- ja -kellamaksed on mugavad, turvalised ja laialt kättesaadavad. Kui 2020. aasta IV kvartalis väljastati ringlusesse enam kui 317 miljoni euro väärtuses pangatähti, siis aasta hiljem samas kvartalis oli summa langenud 241 miljoni euroni. 2020. aastal tehti üle 27 miljoni sularaha väljavõtu tehingu, 2021. aastal vähenes tehingute arv kahe miljoni võrra.

Ühe tehingu käigus väljavõetavava sularaha summa on aastatega kasvanud. 2021. aasta esimeses kvartalis oli keskmine väljavõetud summa 139 eurot, tänavu esimeses kvartalis tõusis see eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üle 20 protsendi kõikide varasemate aastatega võrreldes rekordtasemele, keskmiselt 169 eurot tehingu kohta. Aastavõrdluses kasvas Eesti inimeste kontodelt välja võetud sularaha kogusumma veerandi võrra. Kriisiolukorrad, nagu koroonapandeemia alguses kehtestatud eriolukord või Ukraina sõja puhkemine, suurendavad periooditi nõudlust veelgi rohkem.

Eesti Panga statistika.
Eesti Panga statistika. Foto: Eesti Pank

Teenusepakkujaid järjest vähem

Seega, sularaha osakaal kõikidest tehingutest küll langeb, aga sularaha pole kusagile kadunud. Oluliselt on aga langenud aga nende ettevõtete arv, kes sularahateenuseid pakuvad.

Sellel on kaks põhjust. Ühelt poolt vähenev nõudlus. Teisalt karmimaks muutunud sularaha päritolu kontrollimise ja rahapesu tõkestamisega seotud reeglid. Ettevõtete jaoks, kes sularahaga igapäevaselt ei tegele, on sularaha käitlemine üha keerulisem ja kallim. Kui tehingute arv väheneb, pole kõikide turvanõuete tagamine ja teenuse pakkumise jätkamine enam paljude ettevõtete jaoks majanduslikult mõttekas. Mida väiksem asula, seda vähem kliente ja teenuse ülalpidamine ei tasu enam ära.

Illustratiivseim näide sularaha kättesaadavuse muutumisest on sularahaautomaatide võrgustik. Kui 2008. aasta lõpus oli Eestis rohkem kui 1000 sularahaautomaati, siis 2021. aasta lõpus oli kasutuses vaid 696 sularahaautomaati. Neist alla kolmandiku on sissemaksevõimalusega.

Lahendus kogukonnapoodides

Selleks, et sularahateenused maapiirkondadest ära ei kaoks, pakuvad lahendust kogukonnapoed – kaubanduses liigub teatud määral sularaha nagunii ja poel, kes sularahaga arveldab, on võimalik pakkuda kliendile ka nii-öelda pangaautomaadi teenust.

Eesti suurimat sularahavõrgustikku pakub Coop Pank, kes tõi esimesena Eestis sularahateenuse poekassadesse ja suurendas sellega oluliselt sularaha kättesaadavust Eesti maapiirkondades. 330 üle Eesti paiknevas Coopi kaupluses on kokku ligi 1000 pangaautomaadi funktsiooniga poekassat, kus saab nii sularaha välja võtta kui ka arvele panna.

Kuigi tarbijaharjumused muutuvad aeglaselt ja enamik sularahateenuseid tehakse ikka suuremates linnades, kus inimesed on harjunud kasutama pangaautomaate, pakuvad kauplusekassad lahendust nendes väiksemates asulates, kus elanikke vähe ja sularahaautomaati või pangakontorit enam ei ole.

Eesti Panga eelmisel aastal tellitud maksekäitumise uuringus leidsid ligi pooled Eesti inimesed, et viimasel kolmel aastal ei ole sularaha kättesaadavus üle Eesti muutunud. Uuringu järgi on vähemalt kümne kilomeetri raadiuses võimalik sularaha võimalik välja võtta pea kõigil Eesti elanikel.

Coopi kauplused koos pangaautomaatidega moodustavad kokkuvõttes suurema sularahavõrgustiku kui 2008. aastal üle Eesti kasutusel olnud 1000 pangaautomaati. Suvistel Eesti ringreisidel või maakodus naabrilt mune ja aiasaadusi ostes tasub meeles pidada, et sularaha väljavõtmine piisab poekülastusest ja pole tarvis sõita mõnda suuremasse linna pangaautomaadi juurde.

Märksõnad
Tagasi üles