N, 1.12.2022

Kulu- ja lõkkepõlengute suur arv ennustavad tuleõnnetuste rohket suve

Kodu.postimees.ee
Kulu- ja lõkkepõlengute suur arv ennustavad tuleõnnetuste rohket suve
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Sel kevadel on hooletu lõkketegemise või kulupõletamise tagajärjel puhkenud juba üle 150 tulekahju. Kuna alanud suve ja lähenevate jaanipühade tõttu seisab tuletegemise tipphooaeg alles ees, kutsuvad Päästeliit ja ERGO kindlustus inimesi ettevaatlikkusele.

Selle aasta märtsis puhkes kontrolli alt väljunud lõkke või hooletu tuletegemise tagajärjel 38 ja aprillis juba 76 põlengut. «Maikuu kokkuvõtet veel ei ole, aga esialgsed andmed näitavad, et kulupõlengute hulk kasvas ja nagu tavapäraselt pidid päästjad nendega võitlema peaaegu iga päev,» lausus Päästeliidu kommunikatsioonijuht Karol Sepik, kelle sõnul on algaval suvel oodata erinevate päästjaid vajavate sündmuste tõusu.

Kõige tihedam periood ootab päästjaid ees võidu- ja jaanipühade ajal. Kui eelmisel aastal tehti häirekeskusesse keskmiselt 2800 kõnet päevas, siis jaaniõhtul oli neid üle 4500 ehk ligi kaks korda rohkem. «Juba mullu, kui koroonapiirangud veidi leevenesid, sai häirekeskus keskmisest rohkem kõnesid. Nüüd on aga üle pika aja ees ootamas esimene suvi, kus piirangud on täielikult maas, mistõttu on karta tuleõnnetuste rohket suve.»

Üks rumal läbimõtlemata liigutus, võib lühikese ajaga tuhastada mitmete hektarite jagu maastikku. «Eelmisel aastal jõudis kindlustuseni juhtum, kus hooletust lõkke tegemisest sai alguse ulatuslik kulupõleng, mille tõttu süttis ka kõrval kinnistul olev elamu,» lisas ERGO kahjukäsitleja Indrek Teras. «Elamu hävis 80 protsendi ulatuses, samuti hävitas tuli hoone sisustuse. Kokku tekitas tuli üle 50 000 euro suuruse kahju, mille kindlustus ka hüvitas.»

Isegi siis, kui inimesed järgivad tuleohutusnõudeid, võib üksikust lenduvast sädemest alguse saada tulekahju. «Kui kindlustatu teeb lõket kehtivaid tuleohutusnõudeid eirates, olles raskelt hooletu ja selle tagajärjel hävib näiteks tulekahjus kindlustatu maja, siis seda kindlustus katta ei pruugi,» selgitas Teras. «Kui lõket tehakse kehtivaid tuleohutusnõudeid järgides ja näiteks lenduvast sädemest süttib siiski tulekahju, mis toob kaasa varalise kahju, siis tuleb kindlustus reeglina appi. Juhul, kui kannatada saab ka kolmanda isiku, näiteks naabri vara, peab hüvitamiseks lisaks kodukindlustusele olema ka kodukindlustuse laiendatud vastutuskindlustus.»

Avalikus kohas lõkke tegemine peab reeglina olema ka kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud. «Kui lihtsaid ohutusreegleid ei järgita, siis võivad päästjaid koduaia lõkkelisi üllatada ämbritäie vee ja selle lõkkesse kallamise visinaga,» sõnas Sepik.

ERGO kindlustus ja Päästeliit toovad välja viis näpunäidet, millega lõket tehes arvestada:

Jälgi tuleohutuskaarti. Kui sinu piirkond on punane ehk tuleohutase väga kõrge, siis võiks küttekoldevälise tule tegemise ära jätta.

Lõkkekoht peab asuma hoonest ja muust põlevmaterjalist vähemalt kaheksa meetri kaugusel. Juhul kui lõke on üle 1-meetrine, peab distants olema vähemalt 15 meetrit.

Muuda lõkkekoht enne tule tegemist võimalikult ohutuks. Lõket tee mittesüttival pinnal ja piira see valli või kividega, lõkke ümbrus puhasta vähemalt poole meetri ulatuses. Metsas tee lõket vaid selleks ettenähtud kohas, muul juhul jälgi, et lõke jääks metsast vähemalt 20 meetri kaugusele.

Lõkke- ja grillimiskohas peab olema vähemalt üks tulekustutusvahend, mis tagab tule kustutamise ja selle leviku piiramise.

Ära jäta lõket järelvalveta! Kõige lihtsam on leppida seltskonnas kokku üks inimene, kes vastutab teie hulgast jaanitule ja -peo ohutuse eest. Lõpuks lase lõkkel täielikult ära põleda või kustuta kolle veega.

Märksõnad
Tagasi üles