Üks Eesti linn näitab eeskuju nii renoveerimisel kui jäätmemajanduses

Pilt on illustreeriv. Foto: aquatarkus / Shutterstock.com

Rakvere inimesed on aasta-aastalt hakanud rohkem jäätmeid sorteerima, sest mõtlevad rohkem sellele, kuidas oleks võimalik materjale taaskasutada, rääkis Lääne-Viru Jäätmekeskuse tegevjuht Priit Raamat korteriühistute liidu veebihäälingus «Korteriühistu taskutarkus».

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) teavituskampaania «Sorteeri biojäätmeid oma korteris!» raames said Rakvere suurtes korrusmajades pea kolmsada korterit endale ka biojäätmete kogumise ämbrikese, et biojäätmeid oma korteris mugavamalt sorteerida.

«Vastuvõtt oli väga erinev, mõnes majas oli huvi väiksem, teises jällegi küsiti juurde,» nentis Andres Jaadla. Tema sõnul on Eesti Korteriühistute Liit ka uurinud inimeste suhtumist jäätmete sorteerimisse kodus – väga tihti tuuakse välja, et jäätmeid liigiti koguda pole kodus kuigi mugav. «Aga kui sul on köögis selline väike ämbrike, kuhu biojäätmed panna ja maja ees seisab biojäätmete konteiner, ei ole ju probleemi,» leiab Jaadla.

Sama meelt on ka Rakvere korteriühistu Tuleviku 10 juhatuse liige Malle Vilu. Korteriühistu alustas biojäätmete eraldi kogumisega omal algatusel juba viie aasta eest ja maja eest leiab korraliku biojäätmete süvamahuti. «Alguses toodi prügi valede kottidega, siis tegin märkuse. Viie aastaga on inimesed aga ära harjunud ja teavad juba, mida ja kuidas sinna panna. Probleeme pole olnud,» rääkis ühistujuht. Süvamahutit tühjendatakse kord kuus ja Vilu sõnul sellest piisab. «Mahuti pole kunagi ka päris ääreni täis.»

Tema sõnul läheb biojäätmete kogumine käima, kui juba konteiner maja ette tuua – inimesed harjuvad ja hakkavad ka prügi sorteerima. Jaadla sõnul sõltub palju eestvedamisest. «Kui ühistu on tegus ja jäätmete liigiti kogumise ette võtab ning konteinerid paigaldab, tulevad inimesed kaasa,» on Jaadla veendunud.

Jaadla sõnul on keskkonnateadlikkuse tõus vajalik, saavutamaks võetud eesmärke kaasaegse säästlikuma elukeskkonna suunas. Virumaa korteriühistute tõhusat tööd selles vallas näitab Jaadla hinnangul ka asjaolu, et Rakvere on esimene Eesti linn, kus suurem osa elamufondist on juba korrastatud. «Enamus maju Rakveres on juba renoveeritud, kasutades innovatiivseid ja energiatõhusaid lahendusi. Virumaa korteriühistud annavad eeskuju, näidates, et hoonete kaasajastamise eesmärgid on ka tegelikkuses saavutatavad,» nentis Jaadla.