Spetsialist: jäätmete sortimisest pole pääsu – likvideerige kontoritest lauaalused prügikastid ja hakake sortima!

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Jäätmeseadus kohustab kõiki tekkivaid jäätmeid sortima – toimiva jäätmekäitluse tulemusena satub keskkonda vähem tervistkahjustavaid ohtlikke aineid, sest see hoiab looduse puhtamana ning sortides on võimalik materjale uuesti ringlusse suunata.

Lisaks kodumajapidamistele on oluline jäätmeid sortida ka kontorites, aga ka üritustel, kohvikutes ja kõikjal mujal. Sortimisjaamu, -kappe ja sortimiskeskuseid pakutakse eri suuruses ettevõtetele ning eri disainiga – sobilikke lahendusi on nii kontoritele kui ka näiteks haridusasutustele.

Eesti Pakendiringluse juhatuse liikme Alder Harkmanni sõnul ei piisa ainult sortimisjaamast või -kapist siseruumides, vaid läbi peab mõtlema ka õuelahendused. Prügimajades peaksid olema eraldi biojäätmete, paberi-papi ja pakendikonteiner. Kui alal on ka kohvikuid-restorane, siis võiks olla ka eraldi klaasikonteiner.

«Isegi sõna prügikast kasutamine tundub täna kummaline, sest meil on tegemist sortimiskastidega või sortimiskapi või sortimiskeskusega – see tähendab minimaalselt kolme-nelja eri kasti eri jäätmeliigi jaoks. Sellist asja nagu prügi ei ole üldse tegelikult olemas. Täna näeb aga igaüks, mis on materjalide puudus ning et kõige lihtsam lahendus materjalide puudusele ongi kasutada samu materjale uuesti ja uuesti. Meie eesmärk ongi võtta materjalidena uuesti kasutusse nii palju jäätmeid kui võimalik. Selle eeldus on aga korralik liigiti kogumine,» selgitas Alder Harkmann.

Kuidas panna kogu meeskond kontoris sortima?

«Meeskonna nõussesaamine ei tohiks ka väga keeruline olla. Sortimine on tegelikult lihtne – isegi lapsed saavad vaid mõnel seletamisel juba asjadest aru, kuidas ja mida eraldi peaks koguma. Kõik süvenemisvõimelised inimesed, vanusest hoolimata, saavad selle kiiresti selgeks,» lisas Alder Harkmann.

Lihtsad juhised, kuidas alustada:

1. Samm: eemalda laudade alt ja toanurkadest segaprügikastid.

2. Samm: paigalda sortimiskapp või sortimisjaam, suuremas kontoris vajadusel näiteks igale korrusele, igasse osakonda vmt.

3. Samm: Instrueerige koristajad ja teisi haldusega tegelevaid inimesi: kuidas jäätmeid sortimiskastidest ja -kappidest õigesti õuekonteineritesse viia, missuguseid lepingumuudatusi jäätmevedajaga arutada.

4. Samm: Kõige tähtsam on eraldi koguda biojäätmeid (kontoris tavaliselt toidujäätmed, närtsinud lilled jmt) – biolagunev materjal muudab teistega kokku puutudes muud jäätmed kasutuskõlbmatuks.

5. Samm: Kindlasti kogu eraldi: paber ja papp – paberi ja papi konteinerisse sobivad ka näiteks kartongpakendid, aga ka kodumasinate kastid, vanad ajalehed jmt.

6. Samm: Võimalusel kogu eraldi ka klaaspakendid. Klaas on lihtsalt supermaterjal – seda saab ümber töödelda lõpmatu arv kordi.

7. Samm: Segapakendite kasti käivadki kõik pakendid. Pakendeid tekib nii kodudes kui kontorites kõige rohkem ja on väga oluline need eraldi sortida, sest suurt osa neist on võimalik uuesti materjalina ringlusse võtta. Sortimiskasti juures ei ole vaja nuputama hakata, kas materjali saab ringlusse võtta või ei, oluline on igasugune pakend lihtsalt muudest jäätmetest eraldi sortida. See, missuguseid materjale saab ringlusse võtta, muutub pidevalt ning järjest otsitakse lahendusi ka eri plastidele ringlussevõtuks. Kõige kindlam on sortida kõik pakendid muust prügist välja.

8. Samm: Kui sedasi sordite, tekib segaolmejäätmeid väga vähe. Nii on võimalik väljas segaolmekonteinereid oluliselt vähendada ning sellega ka nende äraveo pealt raha kokku hoida.

Vaata ka õpetlikku videot!