INTERVJUU ⟩ Euroopa Liit ja jääkarud nõuavad vähem pakendeid! Kuidas teha vannitoas keskkonnasäästlikke valikuid?

Roheliste valikutega ei tohi kannatada tehniline pool. Foto: Erakogu

Eelmisel nädalal toimus sisearhitektuurinädala raames konverents «Rohelisem ja jätkusuutlikum interjöör», kus keskkonnasäästlikest valikutest vannitoas andis ülevaate Villeroy & Boch Gustavsbergi projektijuht Erki Orav.

Vannituba on kodu kõige suurem veekulutaja. Kuidas kokkuhoidlik olla?

Vannitoas kulub umbes 70 protsenti kogu kodu veetarbimisest ja just seetõttu tuleb vannitoas vett kokku hoida. Umbes 30 protsenti veest loputatakse sõna otseses mõttes otse alla - inimene käib päevas keskmiselt 5 korda tualetis. Kui vanasti kulus loputusele 9 liitrit vett, siis kõige uuemad tualettpotid kasutavad vaid 3 liitrit. Selline muutus hoiab neljaliikmelise pere puhul kokku 19700 liitrit vett aastas. See on sama palju, kui joob suur täiskasvanud elevant 3 kuuga!

Räägime jätkusuutlikest lahendustest. Kuidas vannitoas keskkonnasõbralikke valikuid teha?

Siin on mitmeid võimalusi. Esiteks – vähem kodukeemiat! Keskmine pere kasutab 40 liitrit puhastusvahendeid aastas. See kõik liigub kanalisatsioonisüsteemi ja sealtkaudu omakorda tagasi loodusesse. Kui oled uut sisustust valimas, tuleks eelistada vannitoakeraamikat, mille eriline pinnatöötlus tõrjub mustust ja veepiiskasid ning vajab vähem puhastamist. Teiseks – vaheta varuosi! Me teame, et keskmiselt sisustab inimene oma vannituba vaid 2 korda elus ja tooted peavad vastu pidama vähemalt 20 aastat. Kui midagi siiski aja jooksul vahetamist vajab, vaheta ainult varuosa, mitte kogu toode.

Kolmandaks – vaata kaalu! Kui ma enne mainisin, et vannitoasisustus peab olema vastupidav, siis ei tähenda see, et valamu peaks olema paksude seintega ja massiivne. Õhukeste seintega valamu peab sama kaua vastu, sest keraamika muudavad tugevamaks titaanosakesed. Disainis ei ole vaja järeleandmisi teha. Uudsed materjalid on säästlikud - Quarylist vann kaalub 52 kilogrammi (võrdluseks 100 aasta vanune keraamiline vann kaalus üle 400 kg). Kergem kaal hoiab kokku tootmiseks kuluvat materjali, seda on lihtsam transportida ja kokkuvõttes tekib väiksem süsinikujalajälg.

Millised uuendused veel vannituppa on jõudmas?

Keskkonnale suur koormus on WC-paberi tootmine – ühe rulli tootmiseks kulub interneti andmetel keskmiselt 81 liitrit vett. Säästlik lahendus on pesemisfunktsiooniga WC-pott, mis on populaarne Jaapanis ja mida meie Eestis alles avastame.

Milliste ohtude ja tehniliste väljakutsetega tuleb arvestada?

Roheliste valikutega ei tohi kannatada tehniline pool ehk torustik. Kui valid uusima WC-poti, mis võimaldab säästlikku 3 liitrist loputust, siis peab ka torustik valmis olema. Meil on Eestiski näiteid, kus hoone on huvitatud LEED sertifikaadist ja on selle ka saavutanud, ent tänava torustik ei ole piisav ja järgnevad ummistused. Seega tuleb projekteerimisel juba samm ette mõelda ja kui soovid loputusvett reguleerida, siis valida seda võimaldav paigaldusraam.

Kas oskad häid näiteid Eestist tuua?

Näiteks Mitt & Perlebachi rajatud Sõpruse pst rohemaja, mis umbes 10 aastat tagasi valmis, oli justkui oma ajast ees, kasutades vihmavett. Uuendusliku lähenemisega saadi seal ka õppetunde ja lahendati edukalt. Tulevik on täna reaalsus.

Kui palju keskkonna teema inimestele korda läheb?

Üha rohkem. Kui 15 aastat tagasi ei kütnud A-energiaklassi sertifikaadiga segisti üldse kirgi, siis täna on see inimesele number üks. Me kõik tahame loodust säästa. Gustavsberg viis eelmisel aastal Eestis läbi uuringu ja selgus, et 79 protsenti Eesti inimestest peab jätkusuutlikkust vannitoatoodete valikul oluliseks. 86 protsenti Eesti inimestest peab oluliseks, et toode oleks lisaks kõrgele kvaliteedile ka energiasäästlik ja kestaks kaua.

Kas tarbijad peavad oma käitumist muutma?

Me püüdleme sinnapoole, et ei peaks. Aga oma hoiakuid tuleb muuta. Loevad nii suured kui ka väiksed teod, näiteks pakendid. Kujuta ette, et saad lõpuks kätte kauaoodatud ilusa valamu, mis saabub ilma pakendita. Tõenäoliselt on see harjumatu ja veidi pettumustki valmistav, ent EL nõuded ja jääkarud nõuavad, et me vähem pakendeid kasutaks. Lõpuks oleneb kõik sinust ja minust. Ühelt poolt peavad tootjad olema jätkusuutlikud ja teisalt tellijad tegema jätkusuutlikke valikuid.

Mida toob tulevik?

Tulevik toob veel suurema keskkonnasäästmise ja jätkusuutlikkuse. Näiteks töötatakse juba praegu välja lahendust, kuidas sooja dušivett kasutada põrandakütteks. Sooja vee tootmine on väga energiamahukas. Arvatavasti kogume tulevikus kasutatud dušivett ja kasutame seda WC-poti loputuskastis.

Tulevik toob ka üha targemad lahendused, näiteks hügieenilise tipptasemel WC-poti, mis võtab uriiniproove ja soovitab inimesele, mida süüa, et tervislikum olla.