L, 3.12.2022

NÄDALA AED ⟩ Elupuude elust ja elustamisest

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Elupuude elust ja elustamisest
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Ingrid Sembach-Hõbemägi soovitab hekielupuid valides mõelda alustuseks läbi, kas valida heaga ise vormi hoidev sort või valmistuda hekki korrapäraselt lõikama, et see tihedamaks muutuks.
Ingrid Sembach-Hõbemägi soovitab hekielupuid valides mõelda alustuseks läbi, kas valida heaga ise vormi hoidev sort või valmistuda hekki korrapäraselt lõikama, et see tihedamaks muutuks. Foto: Sander Ilvest

Elupuud toovad aeda selgeid vertikaalseid jooni ja on haljad ka siis, kui aia teised puud juba raagus on. Neid küpressiliste perekonda kuuluvaid tänuväärseid puid nimetakse mõnel pool põlastavalt surnuaiapuudeks, kuigi kõige esimesena nägid eestlased elupuid ikka mõisa iluaias. Legendi järgi näpanud talurahvas neilt puudelt oksi ja torganud mulda kasvama. Kuidas aga vargusega mitte vahele jääda? Selleks istutatigi neid surnuaiale, kus nad rahulikult kasvada võisid.

Eesti Vabariigi esimese iseseisvuse perioodil said elupuud jõukamate häärberite aedades juba täieõigusliku koha, jõudes hiljem ka taluaedadesse.

Tänaseks on elupuude sortiment tohutult kasvanud. Kui sada aastat tagasi olid elupuud üsnagi laiuva võraga ja osad neist hõredadki, siis viimasel paaril aastakümnel aretatud elupuud on üsna kompaktsed ja püsivad kaunid pügamatagi. Nad sobivad privaatsust tekitavaks hekiks linna ja lagedasse uuselurajooni.

Märksõnad
Tagasi üles