MUREKOHT ⟩ Suur osa rahvast arvab tänini, et vingugaasi on võimalik lõhna järgi ära tunda

Paljudel on kodus endiselt enam kui 10 aastat tagasi soetatud seade, mille parim enne kas on või saab kohe-kohe läbi. Foto: Shutterstock

Olgugi, et suitsuandur on olemas ligi 95 protsendil elanikkonnast, on paljudes majapidamistes ületanud andurid oma «parim enne» tähtaja. G4Si läbiviidud tuleohutus- ja teadlikkuse uuring näitab, et vingugaasianduri paigaldamise ja olemasolu puhul on vajakajäämisi veelgi rohkem.

Tänu oma elupäästvale funktsioonile on vinguandur alates 2022. aastast kohustuslik majapidamistes, kus on gaasikütte- või tahkekütteseade. Uuringust selgus, et 26% ehk ligikaudu 72800 põhielukohas, kus see on kohustuslik, pole tegelikkuses endiselt vingugaasiandurit. Koos suvilatega on Eestis puudu ligikaudu 120 000 vinguandurit.

Päästeameti ennetustöö osakonna eksperdi, Krista Kruusi sõnul on kodudes peamisteks vingugaasi allikateks näiteks tahkeküttega ahjud, kaminad, pliidid, katlad aga ka gaasil töötavad veesoojendid ja katlad. Päästeamet rõhutab, et elusid päästab vaid nõuetekohaselt paigaldatud vingugaasiandur.

Eesti elanike puudulikud teadmised

Uuringust selgus, et 29 protsenti ehk ligikaudu 300 000 Eesti inimest usub, et vingugaasi olemasolust on võimalik ilma vinguandurita sümptomite järgi aru saada. Ligikaudu 16 protsenti inimestest arvab endiselt, et vingugaasi on võimalik lõhna järgi ära tunda.

Uuringu tellija G4Si standardlahenduste divisjoni direktori Tarmo Pärjala sõnul on numbrid murettekitavad. «Esindusliku valimiga tulemusi tervele elanikkonnale laiendades tähendab see, et Eestis on ligikaudu 167 000 inimest, kelle elu võib selle puuduliku teadmise tõttu otseses ohus olla,» lausus Pärjala

Pärjala sõnul kinnitavad uuringu tulemused endiselt levinud müüti, et vingugaas on õhust raskem, mistõttu paigaldatakse andur ettenähtust madalamale või jäetakse see sootuks ostmata.

«Üllatavalt on 18–25 aasta vanuste seas see eksiarvamus üsna suur. Siin oleks vaja teha suuremat teavitustööd koolide füüsikatundides, et vingugaasi puudutavad müüdid saaksid lõpuks murtud. Valed teadmised mõjutavad üsna otseselt ka andurite paigaldust – ei lähtuta mitte kasutusjuhendist, vaid enda puudulikest teadmistest. Halvemal juhul on vingugaasi teema aga inimesele hoomamatult keeruline ja jäetakse andur üldse soetamata. Iga andur tuleb alati paigaldada üksnes ja ainult kasutusjuhendis toodud juhiste järgi, sest vaid see garanteerib, et andurist on ohu korral kasu. Kui aga on soov kodus levivast mürgisest vingugaasist võimalikult varakult teada saada, tuleks anduri välja valimisel eelistada sellist, mille paigalduskohaks on ette nähtud kas lagi või kõrgel seinal,» sõnas Pärjala.

Eriti suures ohus on eakad

Uuringu kohaselt on ohus just eakad inimesed. Nimelt on Eestis ligikaudu 325 000 leibkonda, kellel on eraldi elavaid eakaid sugulasi. Neist 51 protsendil on kodus tahke küttekolle ning 8 protsendil gaasiseade, seega on ligikaudu 192 500 eaka kodus vingugaasiandur kohustuslik.

Pärjala sõnul on eakate inimeste põhiliseks infoallikaks taolistel teemadel nende nooremad sugulased ja lapsed. «Uuringust selgub, et vaid 59 protsenti inimestest teavad kindlalt, et nende eakal lähedasel on kodus kohustuslik vingugaasiandur olemas. Sealjuures ei tea 20 protsenti inimestest üldse, kas vanaemal, -isal, -onul või -tädil on vajalik seade laes. Siit tõstatub küsimus – kui sugulased ise pole vingugaasianduri olemasolust teadlikud, siis kuidas võime olla kindlad, et eakas ise teab, et tema kodus on elupäästev ja kohustuslik seade olemas?» küsis Pärjala.

Oluline suitsuanduri «parim enne»

Suitsuanduritega on olukord veidi parem – uuring näitab, et 95%-l leibkondadest on olemas suitsuandur. «Protsendina on see kõrge ja võiks olla justkui rahul, kuid see tegelikult tähendab, et ligikaudu 69 000 inimese kodu on suitsuandurita ja see on peaaegu kaks korda nii palju kui Pärnus elanikke. Sellele lisandub ligi 40 000 suvilat, kus uuringu järgi pole täna veel kohustuslikku suitsuandurit. «Suvilahooaeg on juba alanud. Sealgi peame olema kaitstud, sest tulekahjul on ükskõik, kas hukkunu oli suvilas või oma põhielukohas,» lisab Pärjala.

Suureks ohu- ja murekohaks on ka suitsuandurite vanus. «Paljudel on kodus endiselt enam kui 10 aastat tagasi soetatud seade, mille parim enne kas on või saab kohe-kohe läbi. Oluline on viia kohale teadmine, et ka suitsuanduril on eluiga, misjärel tuleks see välja vahetada,» sõnas Pärjala.