Kohalikud omavalitsused korraldavad mitmeid igapäevaelu teenuseid nagu ühistransport, jäätmemajandus, haridus- ja kultuurielu, vaba aja veetmise võimalused jm. Linnade ja valdade suutlikkus neid teenuseid kohapeal pakkuda mõjutab inimeste rahulolu elukohaga, selgub eelmisel aastal läbi viidud uuringust.
Loe, millest sõltub Eesti inimeste rahulolu oma elukohaga
Uuringus osalenud 76 omavalitsusest paistavad keskmisest parema teenuste kvaliteedi ja rahulolu poolest silma 27. «Näiteks on Tartu linn teenuste kvaliteedilt teisel kohal ja linna kui elukohaga on seal rahul lausa 81 protsenti vastanutest,» märkis rahandusministeeriumi andmeanalüütik Ats Aasmaa.
Seosed saadi kõrvutades rahulolu-uuringu tulemusi minuomavalitsus.ee toodud teenuste andmetega. Aasmaa hinnangul on nii saadud rahulolu kujunemisest varasemaga võrreldes täpsem ning samas ka erisusi välja tuua võimaldav pilt. «Ühelt poolt on ootuspärane, et kohalikud teenused üldjuhul inimeste rahulolu mõjutavad, samas kinnitavad erandid reeglit,» nentis ta.
«Nii on järjekordselt Eestis oma koduvallaga kõige rahulolevamad Muhu inimesed, kuigi sealsete teenuste tase nii kõrget tulemust ei ennustaks. Teisalt särab Harku vald küll kõrge keskmise teenustasemega, aga rahulolu jääb vajaka,» tõi Aasmaa välja.
Lisaks teenuste kvaliteedile ilmnes ka teisi tegureid, mis inimeste rahulolu kohaliku omavalitsusega kujundavad ning need on seotud nii omavalitsustasandi kui ka inimese isikliku olukorraga. Isiklikumal tasandil võivad rahulolu tugevalt mõjutada inimese sugu, vanus, haridustase, tööalane staatus või leibkonna sissetulek. Omavalitsuse puhul mängib aga rahulolu kujunemises kaasa näiteks üleüldine töötuse määr.