SÕNA EKSPERDIL ⟩ Defitsiit on muutnud korteromanikud eriti valivaks

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Tallinna üürituru defitsiit on muutnud korteriomanikud veelgi valivamaks – kui aeg-ajalt jõuavad meediasse lood sellest, kuidas mõni üürileandja ei taha oma pinnale sõjapõgenikke või teisest rassist üürnikke majutada, siis harvemini on juttu soovimatute üürnike nimekirjas olevatest lemmikloomade ning isegi lastega peredest. 1Partner Kinnisvara maakler selgitab, kas see on õige ja kas nii üldse tohib?

«Kui väga see ka korteriotsijat ei kurvastaks või isegi ärritaks, tasub muidugi meeles pidada, et see objekt on kellegi teise isiklik ning kallihinnaline vara," selgitab 1Partner Kinnisvara maakler Helle Kärdi-Paabo ja soovitab üürnikul mõelda mõne oma hinnalise eseme välja laenamise peale. "Inimestel on omad hirmud, aga pime hirm ei ole hea kaaslane ning sellest üle saamine võib mõjuda hoopis positiivselt tulusa tehingu leidmisele,» julgustab kogenud maakler.

Helle Kärdi-Paabo peab samas sellist nii-öelda silmaklappidega ette ära keelamist üksjagu ebamõistlikuks. «Edukast ettevõtjast üksikema või kena paarike hästi hoitud kassiga võivad olla palju kindlamad kliendid, kui näiteks välismaalasest keskealine mees,» selgitab 1Partneri maakler ja soovitab korteriomanikul kõigi huvilistega esmalt ikkagi kohtuda.

«Oma silm on kuningas. Isegi kui sul on välja üürimiseks ainult üks korter, tuleb asjale läheneda kui äritehingule, kus on oluline saada võimalikult madala riskiga võimalikult suurt tulu.»

«Tegelikult on ju põhiküsimus selles, kuidas tunda ära potentsiaalselt probleemne üürnik ja maandada riskid. Arusaadavalt tuleb üürnikuga suhelda – üks hea küsimus on, kui kauaks ta kavatseb sinu korterit üürima jääda ja mis ta nii-öelda pikem plaan on,» soovitab Paabo.

Põhjendatud riskide maandamiseks soovitab maakler vajadusel kasutada lisatagatisi. «See käib mõlema poole kohta. Kui üürilevõtja tahab omanikuga kaubale saada, aga viimane kahtleb, siis tasub ka ise initsiatiiv võtta ja lisatagatisi pakkuda. Olgu selleks siis usaldust lisavad soovitajad või tavapärasest suurem deposiit,» selgitab Paabo.

«Kuigi nii tugevasti üürileandja poole kaldu turuolukorda on raske iseseisva Eesti ajaloost meenutada, siis kõrgete üürihindade kõrvalt ei ole kuhugi kadunud ajatud riskid ja nende eest mistahes välistused tegelikult ei kaitse. Ütlus, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika, kehtib ka selles äris,» võtab Paabo teema kokku.