Kompost on nagu raha, seda on alati liiga vähe! Need 7 tingimust tagavad kuldaväärt komposti

Komposti valmidusastet saab kontrollida kressi-katsega. Foto: Pexels / CC0 Licence

Komposti kasulikkusest on kirjutatud palju uurimistöid, artikleid ja suisa raamatuid. Jätkuvalt peab sügisese leheveo aegu inimestele meelde tuletama, et ei maksa seda kallist lehekraami niisama ära anda, vaid seda tuleks kasutada komposti valmistamiseks, kirjutab Elise Aia juhataja Reelika Marrandi.

Loomulikult ei ole mõistlik ja esteetiline kortermajade elanikel ühishoovis kompostihunnikuid kasvatada, sealt on lehevedu igati õigustatud. Teisalt aga võiksid kõik aiaomanikud oma aia jäätmeid (niidetud muru, puulehed, oksad jms) kompostida oma kinnistul. Nii säästab aiaomanik jäätmeveokulusid ning lisaks valmib üliväärtuslik kompostmuld.

Komposti headust tunti juba väga vanal ajal, vanimad kirjapanekud pärinevad Mesopotaamia savitahvlitelt 1000 aastat enne Moosest. Urbaniseerimise ajajärgul suhtutakse aga kahjuks puulehtedesse nagu tüütusse jäätmesse, millest on ilmtingimata vaja lahti saada.

Kvaliteetse komposti kasulikkus on teaduslikult tõestatud. Kompost parandab mulla viljakust ja struktuuri; soodustab taimejuurte varustatust hapnikuga; pärsib umbrohu kasvu; toimides väetisena suurendab taimede elujõulisust ja saagikust; tõrjub ja hävitab enamikku taimehaigusi põhjustavaid mikroobe; stabiliseerib mulla happesuse taset; pikendab taimede kasvuperioodi jne.

Edukaks kompostimiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

• Kompostitav materjal tuleb üldjuhul peenestada. Mida väiksemad on osakesed, seda kiiremini orgaaniline aine laguneb.
• Kompostitav materjal peab olema paraja niiskusega. Liiga märjas materjalis jääb puudu õhuhapnikust ja algab anaeroobne lagunemine, millest annab märku ebameeldiv hais. Kuivemaks saab komposti, kui lisatud materjal, nt niidetud muru ja puulehed lisatakse kuivalt. Väga kuiva komposti aga peaks hoopis kastma.
• Kompostitavas materjalis peab olema õige süsiniku ja lämmastiku vahekord C:N = 30:1. Loomulikult on ideaalset vahekorda raske saavutada. Kuid hea on teada, et just ristiku ja kõrrelise seguses muruhakkes on see suhe 26:1, umbrohul 25:1, kase-, vahtra ja tammelehtedel ~ 50:1, kartulipealsetel 25:1, taimsetel toidujäätmetel 12-35:1, kõdunenud saepurul ~ 200:1, nisuõlgedel 125:1. Sellest järeldub, et parima komposti saab just murust, umbrohust, lehtedest ja toidujäätmetest.
• Kompostisegu on vaja suve jooksul paar korda segada, et erineva niiskuse ning lämmastiku ja süsiniku vahekorraga komponendid jaotuksid ühtlaselt.
• Kompostihunnik võiks jääda mõõtmetesse 1,2 x 1,2 x 1,2m.
• Kompostitav materjal tuleb laduda kihiti ja visata kihtide vahele mulda.
• Komposti hulka ei tohi panna liha, kala, leiba, vorsti, konte, söe- ja grillsöetuhka, sigarette, ravimeid, pähklikoori, haigeid taimeosi, tänavapühkmeid, tolmuimeja tolmukotte.

Komposti valmidusastet saab kontrollida kressi-katsega. Selleks täitke purk 1/3 ulatuses kompostiga. Sinna peale asetage paar kressi seemet, niisutage kergelt ja sulgege kaanega. Kui tärganud taimed on rohelised ja juured valged, siis on kompost valmis. Kui taimed on kollased või pruunid, siis peab kompost veel küpsema ja laagerduma.

Veel on hea teada puulehtede kohta, et nendega saab väga edukalt ka peenraid multšida. Kaevates lehed kergelt maasse igihaljaste ning külmaõrnade dekoratiivtaimede juurestiku peale, parandab see oluliselt nende külmataluvust.