Ekspert: teadlikkus kodukindlustusest on suurem, kuid kindlustussummad kipuvad ajale jalgu jääma

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Oma kodu on paljude jaoks meie suurim isiklik vara. Seetõttu on oluline ka läbi mõelda, kuidas omale olulist vara kaitseme.

2021. aastal toimus üle Eesti keskmiselt 36 koduga seotud kahjujuhtumit päevas, mida on 2 juhtumit päevas rohkem kui aasta varem. Mullu hüvitas Swedbank P&C Insurance kokku 10 018 kahjutaotlust, mis on 2020. aastaga võrreldes ligi 2000 võrra rohkem.

On hea meel näha, et teadlikkus aasta-aastalt kasvab ja järjest enam mõeldakse kodukindlustuse lepingut sõlmides läbi, millist kaitset pere tegelikult vajab.

Näiteks 2021. aastal sõlmitud lepingutes on keskmine koduse vara taastamisväärtus varasema aastaga võrreldes kolme protsendi võrra kõrgem. Samuti on kliendid võrreldes eelneva aastaga valinud lepingusse keskmiselt 13 protsendi võrra suurema vastutuskindlustuse summa. Pea 90 protsenti uutest kindlustuslepingutest sisaldavad koduse vara kaitset, millest 40 protsendi puhul on kodune vara kaitstud 10 000 euro ja 33 protsendi puhul 15 000 euro ulatuses. Siiski on kurb tõdeda, et kuus protsenti uutest kodukindlustuslepingutest on sõlmitud ilma vastutuskindlustuse kaitseta.

Paraku näeme paljude kahjujuhtumite puhul, et koduse vara- ja vastutuskindlustuse kindlustussumma on lepingutes liiga väikesed ega võimalda suurema õnnetuse korral endist olukorda taastada või vastutuskindlustuse puhul nõuetes märgitud summasid tasuda. Arvestades inflatsiooni ja kaupade hindade kallinemist soovitan kõigil koduse vara ja vastutuskindlustuse summad lepingus üle vaadata ning vajadusel kindlustussummasid tõsta. Seejuures tasub valida pigem suurem kindlustussumma, seda eelkõige vastutuskindlustuse kaitse osas neil, kes elavad kortermajas. Statistika näitab, et kaks kolmandikku hüvitatud kahjujuhtumitest toimus just korterites, kus kõige sagedamini tuleb ette torustiku lekkeid ja muid veekahjusid. Näiteks on meil olnud juhtumeid, kus veekahju said korteriomaniku mitu alumist naabrit ning kahjunõue oli kokku koguni kaks korda suurem kui lepingus sisaldunud vastutuskindlustuse kindlustussumma. Sellises olukorras hüvitab kindlustusselts küll nõuded lepingus märgitud kindlustussumma ulatuses, kuid ülejäänud osa tuleb inimesel endal kinni maksta.

Meenub ka üks korterelamu põleng, kus ühest korterist alguse saanud tulekahju tõttu sai kannatada kaheksa kindlustatud korterit. Soovitan läbi teha mõtteharjutuse: kui kahju peaks alguse saama minu korterist, siis kas mul on täna pangakontol nii palju vaba raha, et katta võimalikud naabrite esitatavad kahjunõuded? Kindlustussumma tasub pigem valida varuga ja suurem, sest üsna keeruline on ette ennustada, millised võimalikud kahjujuhtumid võivad tekkida. Paraku ei ole kõiki õnnetusjuhtumeid võimalik ette näha, kuid riske on siiski võimalik kindlustusandja abiga maandada.