UURING ⟩ Loe, kui suur osa elanikkonnast eelistaks elada terve elu samas kohas

Pea pool Läti ja Leedu elanikest elaksid kas terve elu samas kohas või vahetaksid elukohta ühe korra. Eestis teeks nii vaid vähem kui kolmandik vastanutest. Foto: Shutterstock

Eesti, Läti ja Leedu elanike jaoks on oluline elada endale kuuluvas kodus ning veerand neist eelistaks kord ostetud kodu mitte vahetada terve oma elu jooksul, selgus Luminori läbiviidud uuringust.

Koduvahetamise küsimuses on lätlased ja leedukad eestlastest konservatiivsemad. Vaid 18 protsenti Eesti vastanutest soovis osta ühe kodu terveks eluks. Lätis arvas nii 26 protsenti ja Leedus 28 protsenti uuringus osalenutest.

Samas on 86 protsenti eestlastest veendunud, et tahavad elada endale kuuluvas kinnisvaras, sama arvab 80 protsenti leedulatest ja 81 protsenti lätlastest. Soov oma kodu omada tõuseb inimeste vanuse kasvades, kuid ka vanusegrupis 18-29 on 68 protsendi eestlaste jaoks päris oma kodu olemasolu tähtis.

Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul pole oma esimese kodu ostmist plaanides inimestel sageli veel piisavalt teadmisi, et teha hästi läbimõeldud ja ka rahaliselt korralikult kaalutud otsus.

«Näiteks unistatakse sageli majast, kuid tegelikult selle ostmiseks veel piisavalt võimalusi pole. Ka see uuring näitab, et paljud inimesed suhtuvad koduostu nii, nagu peaksid nad samas kohas elama terve elu,» rääkis Rebane. «Tegelikult on väga normaalne, kui noore inimese esimene kodu on näiteks kahetoaline korter ning sealt liigutakse rahaliste võimaluste ja pere kasvades edasi.»

Pea pool Läti ja Leedu elanikest elaksid kas terve elu samas kohas või vahetaksid elukohta ühe korra. Eestis teeks nii vaid vähem kui kolmandik vastanutest. Eestlased on lätlastest ja leedukatest altimad vahetama oma kodu ka kaks, kolm või rohkemgi kordi, kui tekib vajadus teistsuguse elamispinna järele. Linnades elavad Balti riikide elanikud on rohkem valmis oma elukohta vahetama kui maapiirkondade elanikud.

Tanel Rebane nentis, et elukoha vahetus on sageli üsna ebamugav ja nõuab ka näiteks laste kooli või lasteaia vahetust, teistsugust tööle käimise logistikat ja mitmeid muid muudatusi oma harjunud elurütmis. «Samas on sellel ka palju positiivseid külgi. Kui kolid linnast maale, saad vastu rohkem loodust, värskema õhu ja vaiksema keskkonna. Kui kolid aga linna, võivad muutuda paremaks õppimis- ja töövõimalused,» kirjeldas Rebane. Samuti võib elukoha vahetamine väiksema vastu näiteks laste kodust lahkumise järel anda märgatava finantsilise toe pensionipõlveks.