OMANIKE KESKLIIT ⟩ Juba täna tuleb mõelda, kuidas lahendada sügisel energiadefitsiidist tingitud hinnatõus

Elektriliinid. Pilt on illustreeriv. Foto: Remo Tõnismäe/Postimees Grupp

Eesti Omanike Keskliit saatis ministritele ettepanekud, mida kaaluda energiadefitsiidist tingitud hinnatõusu leevendamiseks. Olukord energiavaldkonnas on kriitiline ning märgid viitavad, et eelmisel aastal alanud energiakriis jätkub ka tuleval kütteperioodil. Inflatsioon ning järjest kallinevad kütte- ning energiahinnad panevad koduomanikud väga raskesse seisu, ütles liidu esimees Priidu Pärna.

Pärna lisab, et pakkusime valitsusele välja rida ettepanekuid, mida palume kaaluda ülejõukäivate elektri-, kaugkütte- ja maagaasihindade leevendamiseks 2022/2023 talveperioodil. Näiteks tarbijale taastuvenergiatasu kompenseerimist ja energiakandjate aktsiiside langetamist EL lubatud miinimumini ning käibemaksu alandamine 12 protsendile.

Eelmisel kütteperioodil rakendunud elektri ja maagaasi hinnalaest kõrgemate hindade hüvitamise skeem oli bürokraatlik ja keerukas, seepärast on oluline see juba täna üle vaadata. Samuti tuleks üle vaadata kehtestatud hinnalaed. Tõime välja, et vähekindlustatud perede elektri, maagaasi ja kaugküttetoetused võiks jätta samaks, püüdes leida vähembürokraatlik asjaajamine ning kompenseerimismehhanismi rakendada kütteperioodil oktoobrist aprillini, sõnas Pärna.

Pärna lisab, et analüüsida tuleks ka Narva elektrijaamades väärtusliku puitmaterjali põletamise mõju halupuu hinnale, mis on mitu korda kallinenud ja mida puudega kütjatele ei kompenseerita ning vajadusel piirata väärtusliku puidu kasutust energia suurtootmises.

Taastuvenergia võimalusi rakendades tuleks suurendada elektrivõrgu piirkondades investeeringute tegemist võrgu läbilaskevõime suurendamiseks, et tagada koduomanike poolt toodetud kuni 15 kW tootmisseadmele elektri põhivõrguga liitumine. Hetkel on suureks probleemiks, et koduomanikud tahavad investeerida päikeseenergia väiketootmisse, kuid Elektrilevi ei taga liitumist või on see võimalik ebamõistliku hinnaga. Samuti tuleks mitmekordistada hoonete energiatõhususe meetmete investeeringuid tagades nende võrdse jaotuse aastate lõikes, ütles Pärna.

Pärna lisab, et pikemaajaliseks eesmärgiks peaks olema luua võimalused ligipääsuks Põhjamaade soodsama elektritootmise struktuuriga elektriturule, likvideerides riikidevaheliste ülekandevõimsuste «pudelikaelad».