Uuring: kõige õnnelikumad on Eestis oma kodu ja naabruskonna üle just need inimesed

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kõige õnnelikumad on Eestis oma kodu ja naabruskonnaga 35-49-aastased kaaslasega koos elavad ning kodu omavad naised, selgus rahvusvahelise elamuarendaja Bonava poolt seitsmes riigis läbiviidud uuringust.

«Õnneliku naabruskonna uuring» on projekt, millega Bonava alustas 2017. aastal. Selle käigus küsitakse koduturgudel elavate inimeste käest, milliseid tegureid nad oma kodus ja naabruskonnas väärtustavad.

Õnnelikkuse indeks on Bonava poolt loodud naabruskonna õnnelikkuse mõõdik, mille abil saab mõõta ja võrrelda elanike rahulolu ja õnnelikkust oma elukeskkonnas. Sajapunktisel skaalal oli Eesti näitaja 72, lõunanaabrite lätlaste vastav näitaja oli 76. Kõige õnnelikumalt tunnevad end oma kodus ja naabruskonnas aga rootslased 80 punktiga.

Bonava müügi- ja turundusjuhi Lauri Laanoja sõnul on nende eesmärk luua õnnelikke naabruskondi, kus inimestel on hea elada. «Terviklikud elukeskkonnad annavad inimestele emotsionaalset rahulolu – loovad võimalusi kodukohas naabritega suhtlemiseks ja vaba aja veetmiseks. Selleks, et teada saada, mida inimesed kodukohalt ootavad, viimegi läbi elanikkonna õnneuuringut, millest saadud teadmisi võtame arvesse uute kodude planeerimisel,» ütles Laanoja.

Sel aastal näitavad õnneuuringu tulemused, et eestlaste rahulolu oma kodu ja naabruskonnaga moodustab 25 protsenti nende üldisest rahulolust eluga. Eestlaste jaoks on elukoha puhul kõige olulisemad tegurid turvalisus (88%), puhas ja korras keskkond (82%) ja kõnni- ning rattateede olemasolu (76%).

Kui Eesti inimestel küsida, mida nad sooviksid naabritega ette võtta, siis esikoha pälvis naabruskonna eest hoolitsemine. Eestlased peavad teisel kohal oluliseks sotsiaalseid kokkusaamisi, nagu näiteks üheskoos grillimine. Kolmandale kohale asetus kogukonnaliikmete aitamine.

Lisaks eeltoodule on paljude jaoks hinnas seltskondlik eluviis, ajaveetmisvõimalused ning kogukonnaga lävimine. Uuring näitab, et Eesti inimesed, kelle elukohas on koos ajaveetmist võimaldavaid kohti, on oma üldise eluga 28 protsenti rohkem rahul. Kõige meelsamini on Eesti inimesed naabritega valmis jagama välisalasid, grillinurka ja tööriistasid. Nii on ka arendajate üha suurem eesmärk luua terviklik elukeskkond rohealade ja muude kogunemispaikadega, kus elanikel oleks mõnus koos naabrite ja sõpradega õhtuid või nädalavahetusi veeta.

«Meie arendustes kujundatakse majade ümbrus selliselt, et autode ja laste liikumisteed ei ristuks ning seal leidub liikumisvõimalusi ja puhkealasid igas vanuses elanikele. Näiteks Uus-Mustamäe elupiirkonnas rajab Bonava majade juurde pargi, mis on mõeldud kogu Mustamäe elanikele ning Järveotsa Kodude arenduse juures Haaberstis tehakse korda nii kohalik tänav kui ka Järveotsa oja kaldad,» tõi Laanoja välja.