Kui tunnen põllul pritsitava vahendi lõhna, kas siis on oht saada mürgistus?
Ei, lõhnast otsest mürgitusohtu ei järeldu. Lõhn küll viitab, et vahend või mõni selle komponentidest on vähemalt mõningal määral aurustunud, kuid kui pritsitakse vastavalt juhendile ja reegleid järgides, siis ohtu ei ole. Õhu kaudu saab levida ainult väike osa pritsitud vahendist.
Kas glüfosaadiga pritsimise tõttu kollaseks tõmbunud põld on tervisele ohtlik?
Kuna glüfosaadi toimel kolletub rohi põllul alles 5–10 päeva jooksul pärast pritsimist, siis järelikult on ka vahend ise juba taimedesse imendunud. Seega on põllul jalutadeski kokkupuude minimaalne. Ka vahetult pritsitud põld ei ole ohtlik eemalt. Siiski ei tasu minna vahetult pärast pritsimist põllule jalutama, kuna võib esineda oht silmade või naha ärrituseks või naha ülitundlikkuse tekkeks.
Kui lähedale võib töötavale pritsile minna?
Töötavale pritsile ei tohi kunagi läheneda! Sellisel juhul on oht tõsiseks mürgistuseks. Kui oled veendunud, et käimasolev pritsimistöö ei vasta nõuetele ja prits tuleb kiiremas korras peatada, siis võta ühendust põllumehega. Kui see ei õnnestu, siis heliste maakonna taimekaitseametnikule (kontaktandmed leiad Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt) või töövälisel ajal keskkonnainfo telefonil 1313.
Ohutus ennekõike
Õige kasutuse puhul saavad nii põllumees kui ka ümbritsevad elanikud olla kindlad pritsimistööde ohutuses. Liiga ohtlikke vahendeid müüki ei lubata ja need, mis lubatakse, on läbinud ettevaatliku lähenemisega riskihindamise. Riskihindamine on läbi viidud arvestatava ohutusvaruga, kuid siiski tasub meeles pidada, et selle aluseks on konkreetsed kasutustingimused ja asjaolu, et põllumajanduslik tootmismaa ei ole avalik koht. Seega, nii väärkasutuse kui ka elementaarsete ohutusnõuete eiramise puhul kaotab eelnev riskihindamine oma mõtte.