NÄDALA RETSEPTID ⟩ Kus elab Eestis piimalehmi rohkem kui töötavaid inimesi?

Karask ürdivõiga on suurepärane ka peolauale, ütlevad järvakad. Foto: Visit Järva

Järvamaa kuulutati aasta toidupiirkonnaks.

Kesk-Eesti köögi staarid on piim ja piimasaadused, oder ja kartul.

Kohalikke maitsevärve esindavad nii Tammsaare muuseumi piknikukorv Vargamäel kui ka nostalgiline kohvik-resto Ajatu Türil.

Järvamaa maitseb piima ja pudru järgi, ütleb sealse Emmeliine Toidutoa perenaine ja kokk Kadi Truus, kui paluda tal kohalikku maitsepaletti kokkuvõtvalt kirjeldada. «Piimajõed ja pudrumäed» sai ka ametlikuks lööklauseks, mis iseloomustab tänavuseks toidupiirkonnaks kuulutatud ja maaeluministeeriumilt selle märgiks rändava hiigelkahvli saanud maakonda. Selle piirid jooksevad Vargamäelt Põltsamaani ja Tapalt Vändrani, lisaks on seal Paide ja Türi, Imavere ja Järva-Jaani.

Järvamaal elab palju piimalehmi, julgelt üle 13 000 – rohkem kui täistööajaga töötavaid inimesi, nendib sealse toidupiirkonna projektijuht Kristina Gudinas. Piim on nende valge kuld, väiksematel külateedelgi sõites hakkab silma rohkelt rohelist põllu- ja karjamaad, soodest ja rabadest tulevad kööki metsamarjad. Nagu mujal Eestis, kuuluvad ka Kesk-Eesti pärimusliku toidu nimistusse oder ja kartul. Ahjusoe odrakarask võikilluga on suupiste, millega tänaseni külalisi kostitatakse.