Eestlane taas Euroopa elamuorganisatsiooni juhatuses
20. juuni 2022, 13:05
/nginx/o/2022/06/20/14642134t1hf9f3.jpg)
Euroopa elamuorganisatsiooni Housing Europe’i möödunud nädalalal Helsingis toimunud üldkogul otsustati, et Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla jätkab kolmandat ametiaega Euroopa elamuorganisatsiooni juhatuse liikmena.
«Kogu Euroopa elamumajandus seisab tõsise väljakutse ees – sõda Ukrainas, energiakriis ja ehitushindade tõus mõjutavad Euroopa Liidu roheleppe oluliseks osaks oleva renoveerimislaine teostumist,» kommenteeris Jaadla üldkogul kõneldut.
Eesti korteriühistud on Jaadla sõnul rohkem kui veerand sajandit kestnud visa tööga saavutatud häid tulemusi, mida tunnustatakse üle ilma – renoveeritud on sadu kortermaju, tuhandete inimeste elukvaliteet on seeläbi tõusnud.
«Oluline on renoveerimisega saavutatud energiatõhusus, korterite tervislik sisekliima, aga ka kuni poole väiksemad küttearved,» nentis ta.
Üks olulisemaid murekohti ja takistusi on Jaadla sõnul aga pideva ja piisava stabiilse toetusrahastuse puudumine, mida on rõhutanud kõik eksperdid. «Riikliku toetuse taotlusvoorus dokumentide esitamisele eelneb mitme aasta pikkune aja- ja rahakulukas ettevalmistustöö oma kodumajas – kui võimalus paari minutiga taotlusvoorus löögile pääseda tundub sama suur kui lotos võita, võib juhtuda, et mõni ühistu loobub renoveerimisest hoopis,» nentis Jaadla.
Ta rõhutas, et korteriühistuid paneb muretsema ka üleüldine hinnatõus. «Euroopa komisjoni ambitsioonika plaani, renoveerida kümne aasta jooksul kõik madala energiatõhususega hooned, realiseerumist pean ma tänaseid võimalusi arvestades küll väga raskeks.»
Siiski ei ole Jaadla hinnangul vanemate hoonete renoveerimisest pääsu. «Pool sajandit tagasi ehitatud korrusmajade tehnosüsteemid ja välispiirded on suuresti amortiseerunud, kuid just välispiiretel on energiatõhususe seisukohalt oluline roll,» selgitas Jaadla.
«Pole mõtet maksta kinni ebamõistlikult kõrgeid küttearveid, kui hoone välispiirded on halvasti soojustatud ja aknad lasevad tuult läbi,» lisas ta.
Tasapisi liikudes on aga rekonstrueerimise eesmärkide saavutamine Jaadla sõnul teostatav. Ta toob siin näiteks Rakvere, mis on viimase paarikümne aastaga teinud jõulise hüppe elamute kaasajastamise suunas. «Rakvere on esimene Eesti linn, kus suurem osa elamufondist on juba korrastatud. Enamus maju Rakveres on juba renoveeritud, kasutades innovatiivseid ja energiatõhusaid lahendusi,» nentis Jaadla.