T, 29.11.2022

MÕTTEKOHT ⟩ Vana maja energiatõhusaks: kui mõttekas see tegelikult on?

Kodu.postimees.ee
Vana maja energiatõhusaks: kui mõttekas see tegelikult on?
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Iga hoone vajab energiat ning kuidagi on soojus vaja tuppa saada.
Iga hoone vajab energiat ning kuidagi on soojus vaja tuppa saada. Foto: Shutterstock

õrgete kinnisvarahindade valguses kolib järjest enam eestlasi linnakeskustest eemale ning seetõttu pole harv juhus, kui seni suvekoduna kasutusel olnud majast saab pere jaoks kodu ka aastaringselt. Siiski esitab käimasolev energiakriis vanemate majade omanikele väljakutse, seda just energiatõhususe vaatenurgast. Millele pöörata tähelepanu, kui soov on teha suvekodust säästlik elamispind, räägib Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.

Ligikaudu 33% Eestis kasutatavast energiast kulub elumajadele, millest märkimisväärne osa vajaks energiatõhususe parandamiseks hoone täielikku rekonstrueerimist, vahendab kinnisvaraportaal City24

«Fakt on see, et iga hoone vajab energiat ning kuidagi on soojus vaja tuppa saada. Eestis on aga palju näiteks ahiküttega maju, millel on märkimisväärne keskkonnamõju ning mille puhul pole kindlasti tegemist energiatõhusate hoonetega,» nentis Rebane.

Kõige tähtsam aspekt energiatõhususe parandamise juures on Rebase sõnul elumaja soojustus ja selle kvaliteet. «Ennekõike tuleb vaadata, kust tuul läbi puhub ehk seinad ja aknad, seejärel katus ja vundament,» loetles ta. Nii ei alga energiatõhususe parandamine sugugi mitte kütte- või energialahenduse valikust, vaid korralikust soojustusest.

«Kui tuul pääseb majja sisse, on katusele paigaldatavatest päikesepaneelidest vähe kasu.»

Seega peaks vanemate majade energiatõhususe parandamisele lähenema teadlikult ning mõelda läbi, millised on võimalused ja lahendused. «Tuleb läbi mõelda, kuidas ja kui palju soovitakse vana maja energiatõhususe parandamisse investeerida – see on väga tähtis otsuse koht,» toonitas Rebane.

Tegelikult on suur vahe, kas inimene soovib selles majas aastakümneid veel elada või tahab selle lähitulevikus siiski maha müüa ja realiseerida – viimasel juhul muutuvad tasuvusarvutused olulisemaks, kuna tehtud investeeringu tahaks ju tagasi saada.

Uued majad peavad olema energiatõhusad

Piir traditsiooniliste suvekodude ja aastaringselt kasutatavate majade vahel on Rebase sõnul viimastel aastatel mõnevõrra hägustunud. «Väga palju inimesi on otsustanud elada aastaringselt linnakeskusest paarikümne kilomeetri kaugusel ning ehitanud maja, mida oleks mõni aeg tagasi saanud kutsuda küll maamajaks, kuid mis on nüüd saanud aastaringseks koduks,» tõi ta näite.

Järjest rohkem ehitatakse Eestis ja mujal maailmas uusi eluhooneid, mille kasutamine oleks elanikele võimalikult rahakotisõbralik. Kuid tegemist pole vaid majaomaniku valikuga: selleks, et saada Eestis ehitusluba, peab iga uusehitis olema energiatõhus ehk vastama kas A-, B- või vähemalt C-energiaklassile.

Ent mis vahe on näiteks A- ja B-energiaklassi hoonel? «A-energiaklassi ehk liginullenergiahoone puhul lisandub kõigele muule ka energiatootmise aspekt – kõige sagedamini on maja katusele paigaldatud näiteks päikesepaneelid, mis toodavad elektrit nii majale endale ning järjest tihedamini ka kellelegi teisele,» kirjeldas ta.

Ehitus võib olla kallim, kuid tasuvusaeg on lühenenud

Mõistagi tähendab energiatõhusas majas elamine säästu, mis väljendub tavaliselt just väiksemate kommunaalarvete näol. Ent kui kulukas on sellise maja ehitamine ning kas tegemist on üldse mõistliku investeeringuga olukorras, kus ehitushinnad on tõusujoonel?

«Kindlasti tuleb energiasäästlike hoonete ehitamisel arvestada, et alguses ehk ehituse käigus tuleb sellesse investeerida rohkem, kuid kui teha projekteerimisel tarku otsuseid, ei pruugi see kulu olla üldse nii suur, kui esialgu võib-olla kardeti,» kinnitas Rebane.

Igale hoonele tuleb läheneda terviklikult. «Energiatõhusus hõlmab endas nii soojustust, paigaldatavaid aknaid, küttesüsteemi, soojustagastusega ventilatsiooni kui ka paljusid muid väga olulisi aspekte,» ütles Rebane ning lisas, et näiteks kahekordsete pakettakende asemel näeb aina rohkem kolmekordseid, mis on energiatõhususe vaatenurgast suur samm edasi.

Kui varasematel aastakümnetel peeti liginullenergiahoonet nišitooteks, leidub niisiis järjest enam neid inimesi, kes saavad energiatõhusa hoone ehitamist endale lubada ning teevad sellise otsuse järjest kindlamalt.

«See on inimese enda valiku küsimus, kuidas ta oma tulevikku planeerib. Arvestades, et maja ei ehitata paariks, vaid reeglina siiski paarikümneks aastaks, on uute ja energiasäästlike majade tasuvusaeg siiski suhteliselt lühike, seda eriti tänaste uute tehnoloogiate puhul, kus küttesüsteemid on muutunud väga efektiivseks, päikesepaneelid taskukohaseks ning liginullenergiahoone kättesaadavus on oluliselt paranenud,» ütles ta lõpetuseks.

Märksõnad
Tagasi üles