UURING ⟩ Eesti elanike unistuste pensionipõlvekodu võib sind üllatada

Eakamad hindavad kriitilisemalt oma tervist ja füüsilist võimekust ning teevad endale sobivama valiku. Foto: Shutterstock

Pensionil olles soovivad 50 protsenti eestimaalastest elada oma majas. Balti riikides keskmisena ulatub see protsent 54ni, selgus Luminori poolt kolmes Balti riigis läbiviidud uuringust.

Eesti elanike vanaduspõlve eramajaihalus on Lätist ja Leedust veidi väiksem. Lätis soovib pensionieas oma majas elada 59 ja Leedus 52 protsenti küsitletutest.

Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul kipuvad eramaja oma pensionipõlve unistuste koduks pidama pigem nooremad inimesed. «Vanemaealised, kellel lapsed juba kodust välja kolinud, eelistavad pigem väiksemat korterit,» rääkis Rebane.

«Seda seetõttu, et maja on küll mõnus koht elamiseks ja laste kasvatamiseks, kuid see vajab ka palju hoolt ja füüsilist vormi nõudvaid tegevusi nagu lume lükkamine, puude tegemine, erinevad aia- ja ehitustööd.»

Kuna vanemaealised on sageli juba paremini kursis, mida oma majas elamine tähendab, eelistavadki nad sellel eluetapil, kui enam nii suurt elupinda pole vaja kui laste kasvatamise perioodil, pigem korterit. «Eakamad hindavad kriitilisemalt oma tervist ja füüsilist võimekust ning teevad endale sobivama valiku,» märkis Rebane.

Samas pole uuringu järgi rohkem kui kümnendik eestimaalastest mõelnud, kus oleks hea vanana elada. Rebase sõnul pole see üllatav. «Üsna sage kodude vahetamise viis on ju selline, et noore perena elatakse korteris ning alles keskea lävel jõutakse majani, kus nähakse end elamas elu lõpuni,» ütles Rebane.

«Lapsed on aga siis juba peagi suureks kasvamas ja kodust lahkumas ning maja liiga suureks jäämas. Aga eks ka Eestis on järjest rohkem levimas mõtteviis, et ühes kodus ei elata terve elu, vaid vastavalt erinevate eluetappide vajadustele liigutakse erinevatele pindadele.»

Uuringu tulemuste põhjal soovivad mehed eramajas elada rohkem kui naised, seda eriti maapiirkondade elanike hulgas. «Eramajas elamine on sageli inimeste jaoks justkui omalaadne saavutus. Ja eks seal ongi sageli ka elukeskkond parem,» rääkis Rebane.

Privaatsust on rohkem ja reeglina on majal ka aed. Muide, inimesed, kellel on aed, elavad mitmete uuringute järgi keskmiselt isegi kümme aastat kauem kui need, kellel aeda pole. Seda peamiselt seetõttu, et aiaga inimesed liigutavad ennast rohkem ja viibivad rohkem värskes õhus.

Küsitlusele vastanute populaarsuselt järgmine valik peale maja oli kahetoaline korter. Seal sooviks vanaduspõlves elada 18 protsenti Eesti, 19 protsenti Leedu ja 15 protsenti Läti elanikest. Vanadekodusse on eakana valmis minema 5 protsenti eestlastest, 9 protsenti leedulastest ja 4 protsenti lätlastest.