Millal on ülekuumenemise oht suurem?
Ülekuumenemise oht suureneb, kui kuumal päeval kaua päikese käes viibida, rasket füüsilist tööd teha või pingeliselt treenida ja ka viibides kuumades, halvasti tuulutatud või jahutuseta ruumides. Kuumalainega toimetulekuks peab inimkeha kõvasti tööd tegema.
Isegi lühiajaline kokkupuude kuumusega võib tervist kahjustada, mistõttu tuleb võtta aegsasti ettevaatusabinõusid.
Jooge kuumal ajal rohkem vedelikku
Termomeetrinäidu hüppe korral higistame palju, aga koos higiga kaotame ka olulisi mineraalaineid, mille tasakaal tuleb tingimata taastada. Seepärast tuleks pidevalt vett rüübata. Väga sobivad on tavaline kraanivesi, gaseerimata allika- või mineraalvesi. Kui teil on kalduvus tugevalt higistada, peaksite aeg-ajalt keha varusid elektrolüütidega täiendama.
Suvel tuleks vältida magusaid gaseeritud jooke, sest need ei kustuta janu ning kehal tuleb täiendavalt suhkruid, magusaineid ja muid täiesti kasutuid lisandeid lagundada. Pealegi on need pelgalt tühjad kalorid, millest pole mingit kasu.
Kui tavaline vesi ei meeldi, lisage sellele sidrunit, münti jm.
Toitumine ja toidu valmistamine ilmade kuumenedes
Palavate ilmadega tuleks korrigeerida ka kogu pere toitumist: vältige rasvaseid, raskesti seeduvaid toite. Kõrge õhutemperatuuri korral oleks soovitatav ka sagedamini nautida külmi roogi, näiteks külma peedisuppi, muid külmsuppe ja salateid. Õnnestunud valik on puu- ja köögiviljad (eriti suure veesisaldusega, nt arbuusid, melonid, kurgid jm), kohupiim, jogurt, kala ja linnuliha.
Vajadusel muretsege lisaseadmeid. Pidage meeles: kui valite sooja toidu, valmistage seda mikrolaineahjus, sest pliit ei soojenda üksnes toitu, vaid ka õhku ruumis.