PILDID 10 kirju lehega taime, mis lisavad kodule vürtsi

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock
Kodu.postimees.ee
Copy

Värviküllaste, varjundirohkete ning mustriliste lehtedega taimed on olnud juba mõnda aega sisekujundajate ning floristide suured lemmikud. Nende abil on võimalik lihtsa vaevaga interjööri unikaalseid ja pilkupüüdvaid värvilaike luua.

Järgnevalt tutvustab Plantarium kümmet kirju lehestikuga toataime, mis sobivad ideaalselt nii koju kui kontorisse, olles ühtlasi vastupidavad ning samas ka silmailu pakkuvad.

1. VALGEROODNE MARANTA (Maranta leuconeura)

Maranta on imekena lehemustriga taim, mille rohelisekirjusid lehti ilmestab punane leheroots. Taim eelistab kasvamiseks kerget potimulda, vajab ühtlaselt sooja temperatuuri ning regulaarset kastmist. Maranta armastab kõrget õhuniiskus, seepärast võiks taime aeg-ajalt veega piserdada. Kasvukoht peab olema valgusküllane. Liialt varjulises kasvukohas tuhmub taime lehemuster, ereda päikesevalguse käes lehed kahjustuvad. Sortidest on põnevad näiteks kolmevärviline «Fascinator Tricolor» ja rohekaskirju «Kerchoveana».

Valgeroodne maranta.
Valgeroodne maranta. Foto: Shutterstock

2. ALOKAASIA (Alocasia)

Troopilist päritolu alokaasiad on pilkupüüdvad lehtdekoratiivsed toataimed. Alokaasiate lehevorme ja -värve on palju. Näiteks võib tuua Amazonase alokaasia sordi «Polly» ning lustakalt triibuliste lehevartega Alocasia zebrina, mille kaunid mustrilised lehed lisavad igasse interjööri vahvat tekstuuri.

Taim edeneb kõige jõudsamalt kõrge õhuniiskusega kasvukohas. Kui õhk kodus või kontoris juhtub olema kuivapoolne, on abiks taime lehtede veega piserdamine või õhuniisutaja paigutamine taime lähedusse. Eelistab valgusküllast, kuid otseste päikesekiirte eest kaitstud kasvukohta.

Alokaasia.
Alokaasia. Foto: Shutterstock

3. TÕLVPUU (Cordyline)

Tõlvpuud on kaunid lopsaka lehestikuga toataimed, mis välimuselt sarnanevad mõneti draakonipuule. Lehtede värvus ja muster on liigiti ning sorditi varieeruv, erksaid värvikooslusi pakub näiteks lõuna-tõlvpuu sort «Red Star» ning põõsas-tõlvpuu sort «Tango». Tõlvpuud on niiskuslembesed ning vajavad rohket valgust – mida valgusküllasem on kasvukoht, seda kirkam on lehtede värvus. Suvel võib tõlvpuu julgelt ka õue, näiteks väliterrassile, silmailu pakkuma tõsta. Tuleb hoolt kanda, et taim saaks seal piisavalt valgust ning mullapall läbi ei kuivaks.

Tõlvpuu.
Tõlvpuu. Foto: Shutterstock

4. KIRJULEHELINE EBAKROOTON (Codiaeum variegatum)

Kirjulehise ebakrootoni lehestik on värvikirev – seal leidub nii säravkollast, rohelist kui punakaid toone. Eriti ilmeka lehestikuga on sordid «Petra» ja «Mrs. Iceton». Taim on tundlik järskude temperatuurimuutuste ning tuuletõmbuse suhtes. Temperatuur peaks olema püsivalt üle 15 kraadi ning taime võiks võimalusel kord nädalas toasooja veega piserdada.

Kirjuleheline ebakrooton.
Kirjuleheline ebakrooton. Foto: Shutterstock

5. STROMANTE (Stromanthe)

Stromante on imekauni lehepuhmaga toataim. Taime lehtede pealispind on värvuselt valge ja roheliselt kirju ning lehe alumine pool punakas. Punase stromante sortidest on väga efektsed näiteks «Magicstar» ning «Triostar». Selleks, et taime lehemuster oleks kirgas, vajab see rohkelt hajusat päevavalgust ning niiskust. Sobilike niiskusolude tekitamisel on abiks, kui paigutada taime lähedusse õhuniisutaja või taime regulaarselt toasooja veega piserdada. Taim on tundlik tuuletõmbuse suhtes ning eelistab sooja kasvukohta, kus õhutemperatuur ei langeks alla 19 kraadi.

Stromante.
Stromante. Foto: Shutterstock

6. JAAVA SAMETLEHIK (Gynura aurantiaca)

Jaava sametlehiku sakilised lillaka varjundiga lehed meenutavad tekstuurilt justkui sametit, millest ka nimi. Sametlehikut regulaarselt kärpides, on võimalik kujundada kompaktse kujuga puhmik, mis on ruumis pilkupüüdvaks värvilaiguks. Taim on kiire kasvuga ning üsna vähenõudlik. Valgusküllases kasvukohas on lehestiku värvus kirkam. Vanematel taimedel puhkevad ka väikesed oranžid õied, mille lõhna peetakse pigem ebameeldivaks. Kastmiseks ja piserdamiseks kasutada pehmet ja toasooja vett. Taime on lihtne paljundada ladvapistikute abil.

Jaava sametlehik.
Jaava sametlehik. Foto: Shutterstock

7. VÖÖDILINE TRADESKANTSIA (Tradescantia zebrina)

Vöödiline tradeskantsia ehk vöödiline sebralill ehk juudihabe, on troopilise päritoluga taim. Taime lopsakad lehed on lillakaspunase värvusega, pealt kahe hõbedase triibuga. Tegemist on vähenõudliku ja tänuväärse toataimega, mille oksad on nii riiuliservalt kui postamendilt alla rippudes ilmekaks kujunduselemendiks. Tradeskantsia eelistab rohke hajusvalgusega kasvukohta.

Vöödiline tradeskantsia.
Vöödiline tradeskantsia. Foto: Shutterstock

8. VÖÖDILINE EKMEA (Aechmea fasciata)

Vöödilise ekmea lehed on paksud ja laiad, värvuselt tumerohelised, hõbehallikate horisontaalsete vöötidega. Taime kõrglehed moodustavad roosaka roseti, mille vahel paiknevad pisikesed sinakad õied. Taim on valguslembene, kuid kõrvetava lõunapäikese eest tuleks teda siiski hoida. Taime kastmiseks kasutada toasooja vett. Ekmea talub lühiajalist mulla läbikuivamist, vältida tuleb ülekastmist.

Taime lehekodarik kannab õisi vaid korra. Kodarik kasvatab enda külge uued noored külgharud, mille võib kevadel vanast taimest eraldada ning uude mulda istutada.

Vöödiline ekmea.
Vöödiline ekmea. Foto: Shutterstock

9. VÕRA-SÕRMLEHIK (Schefflera arboricola)

Võra-sõrmlehiku lehestik moodustub sõrmjatest liitlehtedest. Värvuselt on lehed tumerohelised, kollase-rohelise või valge-rohelise kirjud. Taime on võimalik kujundada nii põõsaks kui ka erineva võrakujuga puudeks. Võra-sõrmlehik lepib poolvarjulise kasvukohaga, vältida tuleks jahedat tõmbetuult. Taime on võimalik edukalt paljundada varrepistikute abil, mis vette asetatuna endale juured kasvatavad. Kuna taim on kasvult lopsakas, kuid sealjuures vähenõudlik, on tegemist ka populaarse kontoritaimega.

Võra-sõrmlehik.
Võra-sõrmlehik. Foto: Shutterstock

10. PITSLEHIK (Fittonia)

Pitslehik on väikesemõõduline erksavärvilise lehestikuga toataim, mis on ideaalseks kontrastiks ühtlaselt rohelise lehestikuga taimede kõrvale. Lehtede muster ja värvus on sorditi erinev. Taim eelistab poolvarjulist kasvukohta ja mulla ühtlast niiskustaset. Pitslehiku kasvatamine on lihtne, kuid eluiga võrdlemisi lühike. Kompaktse kuju säilitamiseks tuleks taime võrseid regulaarselt kärpida. Pitslehikud sobivad suurepäraselt taimekompositsioonidesse ning pinnakattetaimedeks nii tuppa kui ka suvisel hooajal õue.

Pitslehik.
Pitslehik. Foto: Shutterstock
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles