L, 3.12.2022

ENERGIAKRIIS ⟩ Mida teha, et saabuv kütteperiood rahakotti tühjaks ei tõmbaks

Kristina Kostap
, kodu.postimees.ee tegevtoimetaja
Mida teha, et saabuv kütteperiood rahakotti tühjaks ei tõmbaks
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Katlamaja suitsev korsten. Pilt on illustreeriv.
Katlamaja suitsev korsten. Pilt on illustreeriv. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees Grupp

Energiahindade tõus on šokeerinud paljusid Euroopa riike. Kuigi küte on linnades juba välja lülitatud, soovitavad eksperdid mitte kaotada valvsust ja võtta kohe tarvitusele meetmed, mis aitavad valmistuda järgmiseks küttehooajaks.

Vähese tõenäosusega läheb küte oluliselt odavamaks, kuid soojusmajanduse korrastamine aitab kulutada kuni 25 protsenti vähem energiat, mis lisaks säästmisele vähendab energiaressursside importi.

Küttehinnad jäävad kõrgeks

Käesolev kütteperiood on saanud tõeliseks väljakutseks kõigile soojuse tarbijatele. Tallinnas kallines kaugküte 65,5 protsenti, hinnad tõusid ka teistes Eestimaa linnades ning valitsus, soovides kaitsta kõige haavatavamat elanike osa, laiendas hüvitist kütte eest saavate inimeste ringi.

Geopoliitilise olukorra tõttu ei saa järgmiseks kütteperioodiks loota madalamaid hindu, kuid spetsialistide sõnul saavad kortermajade elanikud ise haarata initsiatiivi, mis võib oluliselt vähendada soojakadusid.

«Oleme hoonete kaasajastamise protsessis kaasa löönud juba aastaid ja meil on palju näiteid, kus ainuüksi kortermaja küttesüsteemi korrastamisel, mida saab nimetada ka väikerenoveerimiseks, on säästetud kuni 25 protsenti soojusenergiast. Praeguste soojahindade juures räägime tõesti väga suurest rahast,» ütleb Danfossi projektijuht Marko Moring.

Spetsialistid on ühel meelel, et energia säästmiseks ja elukvaliteedi parandamiseks tuleb kaasajastada kõik kortermajad. See on aga märkimisväärne investeering ja selles protsessis aktiivselt osalev riik saab igal aastal toetada vaid teatud arvu projekte, seega võtab see protsess tõenäoliselt päris palju aega.

Oodates täismoderniseerimist, saab iga kortermaja ka ise oma küttesüsteemi korda teha. Ekspertide hinnangul on nende tööde maksumus kuni 10 protsenti täismoderniseerimise hinnast, kuid säästab kuni 25 protsenti soojusest.

Osa soojusest haihtub õhku

Vanade kortermajade üks suuremaid probleeme on tasakaalustamata soojusvood. Ajal, mil inimesed mõnes korteris külmetavad, võitlevad teistes elanikud hoopis palavusega. Hügieeninõuete järgimiseks on majahaldur sunnitud suurendama soojusvoogu kogu maja ulatuses, et hoida kõige külmemates korterites vähemalt minimaalset lubatud temperatuuri. Samal ajal saab suurem osa majast liiga palju sooja, mida ta siis akende kaudu välja laseb.

Esimene töö, mida iga kortermaja peaks tegema, on hinnata soojussõlme seisukorda. Kaasaegne soojussõlm peab olema automatiseeritud, et anda vastavalt välistemperatuurile automaatselt kaugkütte kõrgemat või madalamat temperatuuri.

Teiseks sammuks on soojusvoo tasakaalustamine, mida saab teha paigaldades tasakaalustusventiile, et kõik saaksid ühepalju soojust. Vanades majades on sageli nii, et kõige rohkem soojust saab soojuspunktile lähim trepikoda, mida kaugemale soojuskandja liigub, seda jahedam ta on.

Kolmas etapp on soojuse jaotamine korruste vahel, mida saab teha paigaldades termostaadid nii, et igasse korterisse liiguks õige temperatuuriga soojuskandja ja tuba saaks kütta nii palju kui keegi tahab, mitte nii palju kui saab.

Edasi algavad juba pigem mugavuse, kuid samuti säästmist soosivad süsteemiuuendused. Paigaldades nutikaid elektroonilisi termostaate, saab neid programmeerida ja veelgi rohkem säästa, vähendades kütmist ajaks, kui te ei ole kodus või magamise ajaks.

Investeeringute tasuvusaeg on 2-3 aastat

Kui palju küttesüsteemi uuendamine maksma läheb, sõltub spetsialisti sõnul hoone ja olemasoleva küttesüsteemi tasemest ning sellest, kui palju ja mida tahetakse moderniseerida. Hind sõltub ka tööde keerukusest ja eluruumide arvust. Tööde maksumuse arvutamiseks tasub pöörduda oma maja hooldusfirma poole. Mida keerulisem töö, seda suurem on kulu, kuid seda suurem on ka kokkuhoid. Hinnanguliselt tasuvad investeeringud ära keskmiselt 2-3 aastaga, kuigi praeguste küttehindade juures võib see juhtuda ka ühe kütteperioodi jooksul.

Tänasel päeval aitab täisrenoveerimisest rahastada KredEx, kuid praeguste küttehindade juures tasuks ka ainult küttesüsteemi ümberehitamist kaaluda, ilma hüvitist ootamata, sest soovides tuleval sügisel elada säästlikumalt, peab tegutsema hakkama juba praegu. Küttesüsteemi renoveerimine on aega nõudev protsess: tuleb võtta ühendust kortermaja teenindava ettevõttega või ühistuga, kutsuda välja spetsialist, hinnata hetkeolukorda. Mõnikord annavad ka väga väikesed muudatused küttesüsteemis uskumatuid tulemusi.

Kaasajastatud küttesüsteem mitte ainult ei säästa raha, vaid toob ka palju rohkem kasu. Globaalses perspektiivis tähendab madalam soojuse tarbimine meie riigi väiksemat sõltuvust energiaressurssidest ja väiksemat mõju kliimamuutustele.

Märksõnad
Tagasi üles