USA kinnisvaraturgu võib pidada USA majanduses kanaarilinnuks ehk elujõulisuse näitajaks. Ostjate aktiivsuse kasvades tõusevad ka investeeringud ehitussektorisse ja kulutused uutele elamispindadele - sisemajanduse koguprodukt suureneb, luuakse uusi töökohti ja majandusel läheb hästi. Eluase on ka leibkondade üks olulisemaid varasid - kõrgemad eluasemehinnad tõstavad elanike heaolu ja julgustavad kulutama. Kinnisvaraturu kukkumine võib aga kaasa tulla täpselt selle, mis juhtus eelmise suure majanduslanguse ajal.
Kinnisvarasegment on viimasel kahel aastal õitsenud paljudes riikides, eriti Ameerika Ühendriikides. Pandeemia ajal rakendatud ulatuslikud fiskaal- ja rahapoliitilised stiimulid suurendasid märkimisväärselt USA leibkondade nõudlust kõige järele, mida viirusepiirangud ei mõjutanud, sealhulgas uute eluasemete järele. Müügis olevate eluasemete nappuse tõttu tõusid järsult ka nende hinnad. Tänavu aprillis olid USA uute kodude keskmised hinnad 50 protsenti kõrgemad kui enne pandeemiat ning kasutatud kodude hinnad 30 protsenti kõrgemad.
Viimasel ajal on aga USA majandusaktiivsus kinnisvaraturu negatiivsete uudiste taustal järsult langenud. Alates aasta algusest on müük Ameerika Ühendriikides langenud nii uute kodude osas kui ka järelturul, jõudes aprillis kahe aasta madalaimale tasemele. Sektori aeglustumist süvendab ka keerulisem ehitusturg, mida ei mõjuta mitte ainult nõudluse aeglustumine, vaid ka ehituskulude tõus.
Liiga kõrged eluasemehinnad on nõudlust osaliselt pärssinud ka varem, kuid USA eluasemeturu jahenemise peamiseks põhjuseks on USA Föderaalreservi rahakursi muutus. Kuna nüüd minnakse üle agressiivsele inflatsioonivastasele režiimile, on USA 30-aastase hüpoteegi intressimäär viimase viie kuuga tõusnud veidi enam kui 3 protsendilt 5,3 protsendile. Sellega on elanikkonna eluasemelaenud oluliselt kallinenud.