Samuti peab päikesepaneelide paigalduseks olema kohaliku omavalitsuse luba. Ehitusseadustik ütleb, et igasuguse võimsusega elektritootmisrajatise püstitamisel, rajamisel, paigaldamisel ja ümberehitamisel tuleb taotleda ehitusluba riigimaksuga ja peale ehitamist kasutusluba. Ehitusloa väljastab kohalik omavalitsus MRT's registreeritud isiku poolt koostatud projekti alusel.
Kui katusele pole päikesepaneelide paigaldamine võimalik, saab neid paigaldada ka maapinnale. «Maapark võtab küll rohkem ruumi, ent seevastu saab päikesepaneelid suunata kõige optimaalsemas suunas – enamasti lõunasse. Päikesepaneelide raamid on 35kraadise nurga all,» rääkis Tootsi. Ta lisas, et maapargi rajamisel tuleb arvestada pinnasega.
«Näiteks paekivine maapind tõstab hinda, pehmele, märjale ega soisele pinnasele ei ole võimalik päikesepaneele panna. Enne maapargi ehitustööde algust tehakse ka geodeetiline alusplaan, et veenduda pinnase sobivuses,» selgitas Eesti Energia energiateenuste osakonna juht.
Päikesepaneelide rahaline võit tuleb võrgust ostmata jäänud elektrienergiast ning ülejääva elektrienergia tagasimüügist. «Võrku tagasi müüdud elektri eest saadud tasu kajastub tavapärastel elektriarvetel. Kui võrku müüdud elektri eest saadav tulu on suurem võrgust ostetud elektri kulust, siis hakkavad igakuised elektriarved olema miinusega. Talvisel perioodil on seda võimalik näiteks tasaarveldusena kasutada. Säästu peab võrdlema ka päikesejaama tehtud investeeringu ning jooksvate kuludega,» lausus energiateenuste osakonna juht.
Inbanki tooteüksuse juhi Nele Roostalu sõnul aitavad päikesepargi rajamist finantseerida turul olevad rohelised laenud: «Inbanki roheenergia laenuga saab jagada suure investeeringu eest tasumise pikema ajaperioodi peale. Kuna päikesepargi kasutusiga on pikk, saab ka laenu tagasimaksmise hajutada isegi kuni kümnele aastale.»